VS Priske lahingu mälestusmärk
28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude väed Narva. Algas Eesti Vabadussõda. Peagi liginesid vaenuväed Tallinnale. Valkla lahing avas 3. jaanuaril 1919. aastal Vabadussõja murdelahingute seeria. Edasi tulid Priske, Kehra, Vetla, Voose, Ardu lahingud.
Priske lahing oli Vabadussõja pöördepunkt, kus meie taganemine Tallinna poole lõppes ja algas rünnak vaenlase väljatõrjumiseks Eesti piiridest.
1. jalaväepolgu 13. rood läks 26.12.1918 Tallinnast rongiga Aegviidu jaama. Roodus oli 130 meest. Kaasas oli oberst Kannu juhatusel 80 koolipoisist koosnev löögipataljon. 27. ja 28. detsembril võideldi Lehtse jaama juures. 28. detsembril tuldi tagasi Aegviidu jaama, sealt sõideti järgmisel päeval rongiga Kehra jaama, mindi Rehatse külasse. Liiguti Kõrveveski ja Rätsepa talu juurest Raudoja kõrtsi juurde. Punased arendasid veel aktiivset pealetungi, nendel oli soov jõuda Tallinna. 2. jaanuaril 1919 ründasid punased 4 kuulipilduja ja üle 200 mehega Härmakosu ja Kosu poolt Raudoja kõrtsi. 13. roodu ülemal alamkapten Leonhard Krullil oli abiks soomusrongi nr 3 rühm kolme kuulipildujaga. Tugeva punaste surve tõttu ja laskemoona puudusel taganeti. Kui kuulipilduja Maksim rikki läks, pandi see ree peale ja viidi Kehrasse, kus oli diviisi staap. 1. diviisi staabist saadeti Krull Soodlasse. Soodla kõrtsi juures jäi roodu ülesandeks sildade kaitse.
3. jaanuaril 1919 sai Krull käsu Priske saeveski vaenlase käest ära võtta. Anija vallamajas Soodlas koondati jõud 13 roodu ülema juhatusele. Oli üks 5. polgu rühm - 15 meest, soomusrongide dessandist 16 meest ja 2 soomlast. Kokku 80 meest.
Lahing vaenlasega algas 3. jaanuaril, liiguti Priske hoonete suunas. Tugeva tule tõttu olid punased sunnitud põgenema, jättes maha kogu voori. Seal oli kahehobuseregi supikatlaga, kahehobuseregi produktidega, üks regi seljakottidega, teine padrunitega, üks tühi saan hobusega, kaks kahehobulist kuulipilduja vankrit ühe kuulipildujaga.
Vabadussõja Anija-Priske lahingu piirimärgi avamine ja õnnistamine toimus 1932. aastal. Mälestusmärgi avas riigivanem Jaan Teemant. Kõnega esinesid kaitseminister August Kerem ja Vabadussõja-aegne Viru rinde ülem Aleksander Tõnisson. Samba esiküljel oli kullast graveeritud Vabadusristi embleem ja sõnad: „Meie ei unusta võitlejaid, kes siit sundisid taganema vaenlase 3.-6. jaanuaril 1919. aastal“. Mälestusmärgi juurde on maetud Raudojal lahingus langenud 1. polgu sõdur Josep Oselein, kes sai surma üks päev enne Priske lahingut. Langenu vanematele anti Urmi talu Viljandimaal.
Priske mälestussammas purustati 1941. aasta suvel. 2. augustil 1942 toimus Anija-Priske lahingu piirimärgi uuestipühitsemine. Avakõne pidas Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe. Pärast sõda purustati mälestusmärk uuesti. Anija Muinsuskaitse Seltsi algatusel taastatud mälestussammas avati 23. juunil 1990. 1996. aastal tulistasid tundmatud isikud sammast, poleeritud pinnal on näha kuulijäljed.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 24)
Mati Strauss - Vabadussõja mälestusmärgid I (Keila 2002, lk 166)
