VS Kehra lahingu mälestusmärk
4. jaanuaril 1919 toimus Kehra ümbruskonnas üks neist pealtnäha juhusliku iseloomuga kohtumislahingutest, millel aga on tuntavalt suurem tähendus. Kokkupõrge toimus Kehrast veidi edasi Aegviidu jaama poole, mõni kilomeeter Mustjõest lääne pool Arudevahe talu heinamaade piirkonnas. Nii kannabki see kokkupõrge sõjakirjanduses üsnagi erinevaid nimetusi: Kehra, Arudevahe või Mustjõe lahing, vanemas kirjavaras ka lahing vahimaja nr 87 juures.
Eesti Vabadussõja alguskuul detsembris 1918 saavutasid pealetungivad punaväed suurt edu ja aastavahetusel lähenes rinne juba Tallinnale. Ihaldatud eesmärgini jäi vaid 30-35 kilomeetrit.
Punaväe edasiliikumine aga oli peatumas. 3. jaanuaril 1919 löödi nad tagasi Harjumaal Valkla mõisa piirkonnas. Seda peeti küll juhuslikuks ebaeduks ja nii otsustas punaväe juhtkond anda järgmisel päeval uue löögi lõuna pool ja vallutada Kehra jaam. Selle läheduses paiknes Viru rindel kaitset korraldanud Eesti 1. diviisi staap.
Tartu punaste kütipolgu 2. pataljoni ligikaudu 400 sõjamehe rünnak algas 4. jaanuari hommikupoolel ja Kaitseliidu valvesalk oli sunnitud peagi taganema. Keskpäeval jõudis Kehra jaama Tallinna raudtee töökojas hädapärase remondi saanud laiarööpme soomusrong nr 1, mida juhtis kapten Anton Irv. Irv sai sõdurite ja kaitseliitlaste käest esmased teated lahinguolukorra kohta ja ta andis käsu ettevaatlikult edasi sõita. Umbes kell 13.50 märgati rongilt vahimaja nr 87 juures edasiliikuvaid punaste ahelikke. Nüüd puhkes klassikaline kohtumislahing, sest raudteest lõuna pool liikunud punaväelased märkasid aeglaselt vastutulevat soomusrongi alles nii 500 meetri kauguselt. Soomusrongilt avati kohe suurtükituli kartetšlaengutega ja raskekuulipildujatest, siis tegi rong lühikese peatuse ja lahingusse tormas nii 40-45meheline dessantüksus. Lühikese tulevahetuse järel hakkasid punaväe üksused paksus lumes taganema metsa poole, et seal varjuda soomusrongi tule eest. Osa mehi kogunes hõredas metsatukas olnud metsateele ja seal satuti uuesti raudteelt kuulipilduja tule alla. Nii murdus punaväe võitlusvaim ja nad hakkasid korratuses taganema. Nad hajusid gruppidena metsadesse ja taganesid Aegviidu poole. Äge pealelõunane kokkupõrge kestis neil väljadel pisut enam kui poolteist tundi.
