Suvesõja esimesed lasud
22. juunil 1941 läksid kaks Peetri küla poissi, 17-aastane Arnold Väljamäe ja 18-aastane Endel Taimsaar sõja puhkemisest kuuldes Paldiski maanteele Martin Lutheri mälestussamba juurde. Parajalt purjus Väljamäel oli kodust räästa alt kaasa võetud vintpüss. Taimsaar jättis sõbra mälestussamba juurde, ise läks Keilasse. Arnold Väljamäe tulistas esimest Tallinna poolt tulnud punaarmeelastega autot, see sõitis peatumata edasi. Siis peatas Väljamäe Tallinna poole sõitnud veoauto ja istus selle kasti. Sõidu ajal tulistas ta veel ühte vastu sõitnud veoautot. Hiljem selgus, et ühel autol sai surma seersant Sinkov, teisel autol said aga haavata kaitseehituse töölised Magda ja Paul Marmor ning autojuht Klamm. Umbes 6 km kaugusel Keilast peatas Väljamäe auto, viskas püssi ja padrunid põõsasse ning sõitis vastu tulnud autobussiga Keilasse tagasi. Sealt mindi koos Taimsaarega tagasi Lutheri mälestussamba juurde jalgratast ära tooma. Seal pidasid madrused Endel Taimsaare kinni. Viimane rabeles end lahti ja haavas kaasas olnud püstolist kahte madrust. Järgnenud tulevahetuses sai aga noormees ise surma. Sealt hakkas asi hargnema, arreteeriti mitmeid mehi. Uurijad haudusid välja mõtte lausa nõukogudevastasest organisatsioonist.
Kaheksa arreteeritut – Karl ja Bernhard Vederik, Karl Ranna, Arnold Brido, Agu Kalda (Krims), Arnold Helgis, Johann Taimsaar ja Arnold Väljamäe – viidi Paldiskisse. Algas uurimine. Tribunal mõistis kõik kaheksa surma ja nad lasti ilmselt juba juuli esimestel päevadel Paldiskis maha. Nende matmiskoht pole teada. Arnold Väljamäe isale Mihkel Väljamäele mõisteti 10-aastane vanglakaristus, kuid ta suri vanglas juba 1941. aasta novembris. Seega nõudis nooruki mõtlematu tegu kokku kümme inimelu.
