Jägala linnak

Jägala mõis oli kaitseväe kasutuses juba EW ajal. Mõisa peahoones oli ohvitseride kasiino ja seda haldas Lennuväe Baas. Pärast Teist maailmasõda läks mõisakompleks Nõukogude Armee kasutusse. Linnakusse ehitati erinevaid hooneid ja rajatisi, neist silmapaistvam eestlastest komplekteeritud 118. laskurdiviisi polgu klubi, mis valmis 1953. aasta detsembris. Rahvuslikud väeosad Nõukogude Armees likvideeriti 1956. aastal, umbes samal ajal läksid hooned Nõukogude Armee maavägede 64. poliitkoosseisu kursuste käsutusse. Selle õppeasutuse baasil moodustati 1980. aastal Ehitusvägede Kõrgem Poliitiline Sõjakool. See tegutses algselt Jägalas, pärast õppekompleksi valmimist Tallinnas Kase teel jäi Jägalasse osa teeninduspataljonist, laod, osa õppehooneid ja rajatisi ning elamulinnak.

Uuel Eesti ajal võttis linnaku üle Kaitseväe Kalevi pataljon. Territoorium on kinnine, ligipääs puudub.

Vello Vare - Jälgi tallatud radadelt: ühe elu kroonika (Tallinn 2003)

Jägala linnak 1948. aasta kaardil. Allikas: Maa-amet
Jägala linnak 1972. aasta kaardil. Allikas: Maa-amet
Jägala linnak 1951. aasta aerofotol. Allikas: Maa-amet
Jägala linnak 1960. aasta aerofotol. Allikas: Maa-amet
Jägala linnak 1972. aasta aerofotol. Allikas: Maa-amet
Jägala linnak 2020. aasta aerofotol. Allikas: Maa-amet