IIMS hukkunute Keila ühishaud

Tallinna Riigikaitse Osakonna arhiivi andmetel on Keila vennashauda maetuid 182, neist vaid 58 kohta leiduvad täpsemad andmed. Nimekirjas enamuse moodustavad pärast sõda erinevates kohtades ja eri asjaoludel hukkunud punaarmeelased. Valdav osa neist polnudki siia maetud, nii märgiti üksnes dokumentidesse. Algselt oli Keila ühishaud Vana kalmistu müüri taga, 1918. aasta lahingus langenute ühishaua juures. Seoses Jaama tänava laiendusega 1960. aastate alguses tõsteti ühishaud surnuaia idapoolsesse serva, Keila lahingu monumendi juurde. Kohalike elanike mälestuste järgi maeti Jaama tänava rajamisega seoses ümber vaid paar-kolm punasõdurit, kes sängitati piduliku tseremoonia saatel 1918. aasta Keila lahingu monumendi taha. Seda kohta oli rahvas varem kasutanud lehtede ja prahi mahapanekuks. Hauale paigutati 12 dolomiidist tahvlit, kus kirjas 102 nime ja „80 tundmatut“. 2000. aastast on haud tähistatud graniidist mälestuskiviga „Nad langesid II maailmasõjas“. Punaväelaste hauaplaadid on hoiul Harjumaa Muuseumis. Keila lahingu monument (1959) lammutati 1990. aastate alguses.

Riigikantselei töörühma hinnang (23.11.2022): RKTH105 Tegemist on neutraalse hauatähisega.

• Ajaloomälestis 9 - II maailmasõjas hukkunute ühishaud
• Ajaloo fotokogu - II maailmasõjas hukkunute ühishaud
• Keila keskpark – ajalooline kalmistu
• Punarevolutsionäär Alice Tisler, maailmasõjad ja küüditamised (Keila Leht 7.12.2018)
• Riigikantselei - Monumendid