Metsavend Paul Retsi haud

Kaua aega peeti Eesti viimaseks metsavennaks August Sabbe’t, kes hukkus kinnipidamisel 28. septembril 1978. Nüüdseks on selgunud, et 41 aastat varjas ennast Lebavere külas Lepiku talus Paul Rets (15.04.1904–28.01.1987).

1944. aasta veebruaris Paul Rets mobiliseeriti. Teenis 1. Eesti Piirikaitserügemendi 3. pataljoni 12. kompaniis. Emajõe lahingutes 17. septembril 1944 purustati väeosa ning paljud mehed deserteerusid. Tõenäoliselt suundus siis koju ka Paul Rets. 1946. aasta detsembris sai ta kutse ilmumiseks Kõue külanõukogusse. Pärast seda lahkus ta kodust ja jäi perele teadmata kadunuks. Talu võeti julgeoleku jälgimise alla ning seal korraldati korduvalt läbiotsimisi. Kodused said Paul Retsi asukohast teada umbes 25 aastat hiljem. 1983. aastal sõitsid lapsed esimest korda oma isa vaatama. Ta varjas ennast sugulase pool Jõgeva rajoonis Lebavere külas Lepiku talus. Talus elas tema vanatädi Liisa Kivikink koos kasutütre Minnaga.

1987. aastal said omaksed Minna Kivikingult kirja, et Paul Rets on surnud 28. jaanuaril ja maetud Lepiku talu kuuri. Nii sai viimane metsavend oma maise teekonna lõpetada vaba mehena. Matta aitas teda naabertalus elanud Endel Maasalu. Alles Eesti taasiseseisvumise järel 15. juunil 1996 toimus Paul Retsi säilmete ümbermatmine Kose kalmistule oma abikaasa kõrvale.

Urmas Kuusik - Aimla metsavennad 1944-1987 (Põltsamaa 2018, lk 166-169)