Kautla memoriaal
Kautla suurtalu Harju- ja Järvamaa piiril asus soosaarel keset soid ja rabasid ja seda pidas Lindemannide pere koos oma abitöölistega. Geograafiline asukoht ja pererahva eestimeelsus olid põhjuseks, miks sinna koondusid ka ümbruskonna mehed, kes olid kõrvale hoidnud 1941. aasta suvel mobilisatsioonist Punaarmeesse. Paljud olid koos perega. Üldse arvatakse seal olnud ligi 2000 inimest.
Ööl vastu 10. juulit 1941 maabus Salmistus kolonel Henn-Ants Kure juhtimisel Erna rühm. Suunduti Kautlasse nii märkamatult kui võimalik, et mitte sattuda kontakti Punaväega.
Juuli keskel ühines Kautlas kolonel Kure rühmaga Tapa rajoonis dislotseerunud Eesti ratsaväelaste grupp (erinevail andmeil u 15 meest), kes deserteerusid nüüd juba Punaväest.
31. juuli hommikul algas ulatuslik operatsioon Kautla grupeeringu likvideerimiseks. 1000-meheline sõjaväeosa oli Ardus ning Viljandi ja Tallinna hävituspataljonid vastavalt Paunkülas ja Voosel. Sõnum haarangust jõudis Kautlasse. Kolonel Kurg määras laagri evakueerimist katma leitnant Oleg Marnoti koos väikese relvastatud rühmaga. Laagri kõrgest organiseeritusest annab tunnistust tsiviilelanike ohvriteta väljaviimine „kotist”. Oli langenuid, teiste hulgas ka leitnant Marnot. Erna salk koos osa metsavendadega läks ülekaaluka vastasega lahinguid pidades 4. augustil üle rindejoone.
Karistuseks metsavendade toetamise eest hävitati Kautla suurtalus kõik hooned ja tapeti seitse inimest.
Esimene mälestusmärk Kautlas avati 19. juulil 1942 ja hävitati 1945. a.
1989. aastal toimusid Järvamaa muinsuskaitse päevad ja 22. aprillil paigaldati Kautlasse mälestustahvel tekstiga: „Siin asus 1941. a. Kautla lahingute mälestusmärk”. Uus mälestuskivi paigutati Kautla juurtega Jüri Liimi eestvedamisel, selle rahvarohke avamine toimus 30. juulil 1989. Poolteist kuud hiljem hävitati memoriaal punavandaalide poolt.
Teist korda taastatud memoriaal taasavati 4. augustil 1990. Ööl vastu 5. detsembrit 1990 saadeti Kautlasse Vene sõjaväekolonn. Tapalt Albu kaudu soomukite julgestusel kohale sõitnud sapöörid õhkisid taas memoriaali.
Kolmandat korda taastatud Kautla memoriaal avati 31. juulil 1999.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 57)
