Tsiviilkaitse Vardja side- ja juhtimiskeskus
1950. aastatel päevakorda tõusnud tuumasõja oht tõi kaasa ulatusliku tsiviilkaitseorganisatsiooni väljakujundamise. Nõukogude Eestis organiseeris tsiviilkaitset ENSV Tsiviilkaitse Staap. Staabile allusid komandopunkt, vabariiklikud tsiviilkaitsekursused, mõõteseadmete ja raadioside töökojad, samuti regionaalsed tsiviilkaitsestaabid linnades.
Tsiviilkaitseobjektide põhiosa moodustasid eri varjendid. Eestis oli 1986. a seisuga tsiviilkaitse jaoks arvele võetud 543 varjendit (enam kui 100 000 inimesele), 7343 lihtradiatsioonivarjet (780 000 inimesele) ning 21 000 keldrit (1,8 miljonile inimesele, s.t varuga – Eesti elanikkond oli tollal u 1,6 miljonit).
Vardjal oli 704. tsiviilkaitse sidesõlm (s/o 68315). Samas asus Eesti NSV Tsiviilkaitse Staabi linnaväline juhtimispunkt (nn objekt 21). Selle juhtimispunkti kõrval asus Eesti NSV Sideministeeriumi reservsidesõlm „Tallinn-80” (Tallinna Telefonikaugejaama tsehh nr 4).
