Keila-Joa luurekool

Saksa sõjaväeluure ehk Abwehr allus Wehrmachti ülemjuhatuse Välisluure ja Vastuluure Ametile. Peamised luuretegevust koordineerivad organid tsiviilvalitsuse aladel ja väeliinist kaugemal olid Abwehri piirkonnaorganisatsioonid Abwehrstelle’d, mis jagunesid kolmeks referentuuriks: luure, diversioon ja vastuluure. Strateegilise või sõjamajandusliku tähtsusega linnades organiseeriti kohalikud luurekeskused ehk Abwehrnebenstelle’d (ANST). Tallinnas asus luurekeskus ANST Reval eesotsas korvetikapten Alexander Cellariusega. ANST Revali käsutuses oli raadiojaam, kus asus ka raadiomängude keskus ja kaks peilimisjaama. Kasutada olid ründepaadid, kaatrid ja mootorpargased. Üksuse koosseisus olid ajakirjandusgrupp, materjali-, toiduainete- ja relvaladu, kartograafiateenistus ning eri töökojad. Luurekeskus valmistas ette agente üle rindejoone saatmiseks. Vastuluuretegevus hõlmas peamiselt Tallinna sadamat, vangilaagreid, põlevkivikaevandusi ja olulisemaid tööstusettevõtteid.

ANST Reval formeeris luurekoolid Kumna mõisas, Leetses ja Keila-Joal. 1943. aasta lõpuks oli nendes välja õpetatud 150 agenti, kes olid värvatud peamiselt vangistatud punaarmeelaste seast.

Keila-Joa mõisas avati Abwehri luurekool 1942. aasta märtsis. Mõisa peahoone esimesel korrusel asusid köök, kooli söökla ja kolm õppeklassi. Teisel korrusel oli kooli kursantide kasarm. Kooli ülem oli esialgu leitnant Eduard Grant (Grot) ja 1943. aastast Johan Kase. Korraga õppis koolis kuni 80 agenti, kes värvati sõjavangide, ülejooksikute ja kohalike tsiviilelanike seast. Kool tegutses kuni 1944. aasta maini, mil see laiali saadeti ja isikkooseis viidi üle teistesse luurekoolidesse.

Leonid Barkov. Abwehr Eestis (Tallinn 1974, lk 62)

Peeter Kaasik. Saksa okupatsioon Eestis. Imelise Ajaloo eriväljaanne (2021, lk 27-31)