Reisilaeval „Jossif Stalin“ hukkunute mälestuskivi
Nõukogude Liidu turbo-elektrimootoriga reisilaev „Jossif Stalin“ ehitati Hollandis 1939. aastal. Laeva pikkus 135 m, kogumahutavus7500 t, reisijate arv 512, meeskonnaliikmeid 108. 1940. aasta kevadest teenindas „Jossif Stalin“ Hanko sõjaväebaasi. Saksamaa - Nõukogude Liidu sõja puhkemisel oli „Jossif Stalin“ parajasti Hankos ja viis sealt Leningradi 2500 tsiviilisikut.
Hanko baasi evakueerimine algas 26. novembril 1941. 2. detsembril lahkus Hankost 21 laevast koosnev konvoi. „Jossif Stalini“ pardal oli koos meeskonnaliikmetega 5589 inimest, nende seas ka kuni kakssada mobiliseeritud eestlast. Pärast keskööd sattus konvoi miiniväljale ja „Jossif Stalin“ sai neljas miiniplahvatuses nii raskelt vigastada, et kaotas liikumisvõime. Hävitaja „Slavnõi“ üritas reisilaeva pukseerida, kuid peagi toimus uus tugev plahvatus - tõenäoliselt tabas Mäkiluoto rannapatareist lastud 12-tolline mürsk ja detoneerus Hankost peale võetud laskemoon. „Jossif Stalin“ istus nüüd nii sügavalt vees, et selle pukseerimine ei olnud võimalik.
Läheduses olnud miinitraalerid ja kaatrid päästsid laevalt ja selle lähedalt veest 1740 inimest. Enne päikesetõusu päästetööd lõpetati ja „Jossif Stalin“ jäeti triivima, kuigi sellel oli veel umbes kaks tuhat inimest. 4. detsembril tulid triiviva aluse juurde Saksa sõjalaevad ja pukseerisid ta Lohusalu randa, kus „Jossif Stalin“ jäi põhjale pidama pooleteist kilomeetri kaugusel rannast. Pardalolijad veeti Paldiski sadamasse, eestlasi oli nende seas 83. Vrakk jäi kohalikele rüüstata ja kaupa oli seal palju. Järgnenud talvel ja kevadel leiti Lohusalu ja Türisalu rannast 101 laipa, mis võisid olla pärit „Jossif Stalinilt“.
1945. aastal pukseeriti vraki keskmine Tallinnasse Kopli lahte. Kuna selle taastamine oleks läinud väga kalliks, lõigati ta 1950. aastal vanarauaks. Lammutamisel olevat laevast leitud 1750 inimese säilmed, mis veeti metsa tähistamata ühishauda.
Osa vraki ahtrist ja vöörist on Lohusalu lähedal 12–14 meetri sügavuses tänaseni.
