Kolonel Aleksander Seimani mälestuskivi
Aleksander Seiman VR I/2, II/2, II/3 sündis 1886. aastal Pärnumaal Tõstamaa vallas Kastna mõisa teenijate peres. 1904. aastal asus õppima Vilno sõjakooli. 1914. a augustis, vahetult pärast Esimese maailmasõja algust läks rindele. Sõjaliste teenete eest annetati talle septembris 1916 Püha Anna 4. järgu orden ja ülendati jaanuaris 1917 kapteniks ning sama aasta septembris alampolkovnikuks. Rahvusväeosade loomisel kutsus I Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik Aleksander Tõnisson ta teenistusse kodumaale ja Seiman asus 1917. aasta detsembris polguülema abi kohale. 1918. aasta 21. novembril nimetati polkovnik Seiman 4. jalaväepolgu ülemaks ja tema juhatusel toimus polgu formeerimine. 1920. a korraldusvalitsuse ülem, ühtlasi Vabaduse Risti Ühenduse nõukogu esimees ja sõjanõukogu liige.
1924. aasta 1. detsembri mässukatse järel määrati kolonel Seiman Kaitseliidu ülemaks. Seda ametit pidas ta kuni 16. veebruarini 1925, mil nimetatud ametipostile asus kindralmajor Johannes Orasmaa. Aprillis 1927 arvati kolonel Seiman ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema abi ametikohalt reservi. Ta oli valitud ka sõjavägede staabi aukohtu ja Ohvitseride Keskkogu juhatuse liikmeks ning ranna-, õhu- ja sisekaitse staabi ohvitseride kogu juhatuse ja aukohtu esimeheks. Kolme vabadusristi omanikuna oli ta Vabaduse Risti Ühenduse Tallinna osakonna liige ning kuulus Kaitseliidu Harju malevasse ning tuletõrjeühingusse.
Vabadussõjast osavõtu eest autasumaana saadud Sinalepa mõisa vahetas ta Hiiemäe talu vastu, mis oli Mõigu endine mõisasüda. 12. märtsil 1934. aastal kuulutati riigis välja kaitseseisukord ja järgmisel päeval kolonel Seiman arreteeriti (vabastati novembris 1934), kui vabadussõjalaste liikumise aktiivne tegelane ning Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse liige. Juunis 1935 mõisteti üheks aastaks tingimisi vangi. Arreteeriti uuesti 8.12.1935 Tallinnas Kadaka teel. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 20 aastaks sunnitööle. Seiman vabanes vanglast amnestiaga 1938. aasta mais. Presidendi otsusega anti talle 1939. aasta juunis tagasi kõik Vabadusristid ning sellega seonduvad õigused. Juunis 1940 anti tagasi ka koloneli auaste. Nõukogude võim arreteeris Aleksander Seimani 29. novembril 1940. Lasti maha 5. aprillil 1941.
7. oktoobril 2016 avati Rae vallas Järvekülas Aleksander Seimani mälestuskivi.
Kolonel Seimani mälestust on jäädvustatud veel:
mälestuskivi Tõstamaal (1998);
Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus II maailmasõjas langenud Vabadusristi kavaleride mälestustahvlil;
Tallinnas Tondi sõjakooli memoriaalil.
