Viimsi kütusemahutid
Viimsi poolsaarel asunud Nõukogude mereväe objektidest oli tähtsaim 3063. kütuseladu. Lao juures asus tuletõrje- ja päästekomando, ühe sealse hoone katusele oli aga rajatud mereväebaasi reiditeenistuse vaatlus- ja sidepost. Lao ehitus algas 1950. aastate alguses, kui poolsaare keskel oleva Lubjamäe ehk Tornimäe läänenõlva alla ehitati seitse silindrikujulist kütusemahutit, igaüks kõrgusega 10 m ja välisdiameetriga 18 m. Välisvaates võis näha Paksu Margareetat meenutavaid ringmüüre, mille betoonist või paekivist alaosa paksus oli 60-70 cm ja silikaattellistest ülaosa paksus 51 cm. Ringmüürid peitsid endas 15 m diameetriga metallmahuteid, mille kogumaht oli 12 500 m3. Mahutite juurde ehitati ka pumbajaam ja kaevati tuletõrjevee tiik, paari kilomeetri kaugusel asuva Miidurannani kulgesid maa-alused kütusetorud, mis jätkusid sealt merepõhjas. Miiduranna lähedale merre ehitati lühike raudbetoonist kai, nn reidkai, kuhu torud välja jõudsid ning kus võisid silduda kütust tankivad sõjalaevad.
Lisaks Lubjamäe kütusemahutitele rajasid Leningradi metrooehitajad Miiduranna kõrgendikule 45 m sügavuse šahti, selle alaossa tehti ühenduskäik ja sealt omakorda läbindati kolm 800 m pikkust ja umbes 6 m diameetriga kirdesuunalist tunnelit vedelkütuse mahutamiseks. Selle maa-aluse kütusehoidla maht oli umbes 65 000 m3. Need kütusehoidlad ei olnud igapäevaseks kasutamiseks, vaid neis hoiti Tallinna mereväebaasi vedelkütuse sõjavaru, eriolukorras pidi varustatama ka Balti sõjaväeringkonna üksusi.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 138)
