IIMS ühishaud (Eestiranna kalmistu)

Aurik Eestirand osales Nõukogude sõja- ja tsiviillaevastiku evakueerumisel Tallinnast Kroonlinna. Laeval oli ligikaudu 3500 meest, nende hulgas ka ligi 40 Eesti kõrgemat ohvitseri, kes olid arreteerimislainest kõrvale jäänud. 24. augustil 1941 ründasid laeva Keri saare juures Saksa õhujõudude lennukid, misjärel kapten B. Nelke kahest pommitabamusest lekkiva laeva Prangli läheduses madalikule juhtis. Pommitamise käigus hukkus 44 inimest, mitusada meest hüppas üle parda (enamik neist uppus). 2762 meest jõudis Pranglile, kus nad kolonel Arved Engmanni juhtimisel võimu enda kätte võtsid ning hiljem mandrile tagasi jõudsid. Sõja jooksul uputasid venelased laevavraki lõplikult. 1946. aastal tõsteti laev üles ja pukseeriti Tallinna Kopli lahte. 1948. aastal lõigati ta Paljassaares vanarauaks. Vraki põhjaosa on endiselt lahe põhjas.

Pranglile maeti 42 hukkunut.

Riigikantselei töörühma hinnang (23.11.2022): RKTH63 II maailmasõjas hukkunute ühishaud. Tegemist on neutraalse hauatähisega ja matmispaik omab sõjaajaloolist väärtust. Tegu ei ole vaenuliku Punaarmee võitlejate ühishauaga, vaid eelkõige õigusvastaselt Punaarmeese mobiliseeritud Eesti meestega, sel hetkel tsivilistidega.

• Täna 80 aastat tagasi - sõjasuvi 1941 Eestis : Auriku Eestirand hukk
• Ajaloomälestis 23 - II maailmasõjas hukkunute ühishaud
• imelineajalugu.ee - Eesti suurima laeva Eestiranna poolelijäänud teekond
• ajapaik.ee - 1941. aastal aurulaeval „Eestirand“ hukkunud inimeste matmispaik Prangli saarel
• Riigikantselei - Monumendid