Miiniristleja Avtroil (Lennuk)

27. detsembril 1918 alistus Mohni saare piirkonnas Inglise laevadele Nõukogude Vene miiniristleja Avtroil.

Miiniristleja Avtroil ehitati Tallinnas Bekkeri laevatehases 1915–1917. Laev läks nõukogude võimu poole üle 25. oktoobril 1917. 1918. aastal asus Helsingisse ja sama aasta kevadel osales Jääretkes ning jõudis Kroonlinna. 1918. aasta novembris määrati lahingukõlbliku laevana Balti Laevastiku tegevsalga koosseisu.

1918. aasta 24. detsembril määrati Avtroil eriotstarbelisse laevade gruppi ja saadeti 26. detsembril Tallinna alla luurele, et otsida miiniristlejat Spartak, mis oli sinna suundunud eelmisel päeval. 27. detsembril jõudis Tallinna madala rajooni Naissaarest kirdes. Tallinnast sõitsid Avtroilile ootamatult vastu Inglise 2 kergeristlejat ja 4 hävitajat. Avtroli püüdis nende eest põgeneda, kuid Mohni saare joonel jõudsid Inglise laevad talle järele. Avtroil langes kiiremate jälitajate kätte vangi, kusjuures ei tulistanud enesekaitseks ainsatki lasku. Laev viidi seejärel Tallinna ja anti üle Eesti Merejõududele.

Kahel vangilangenud nõukogude laeval oli kokku 244 meest, neist 14 ohvitseri. Naissaare vangilaagris lasti maha 27 bolševikku. Eesti sõjaväkke võeti teenima 46 meest. Pärast sõja lõppu pöödusid paljud repatrieerumise korras tagasi Venemaale või läksid edasi Läände.

Alates 2. jaanuarist 1919 Eesti merejõudude kooseisu kuulunud Avtroil sai uueks nimeks Lennuk. 1920. aastate alguses olid Lennuk ja Wambola Balti riikide, Soome ja Poola suurimad ja kiireimad sõjalaevad. 1933. a omandas mõlemad laevad skandaalseks kujunenud tehinguga Peruu.

Mati Õun, Merike Jürjo, Hanno Ojalo. „Lennuki“ ja „Wambola“ lugu (Tallinn 2012)