Agusalu kuulipildujakaponiir nr 5
Üks viiest betoonpunkrist, ehitatud 1934. aastal. Vastase läbimurdel Narva jõe ülemjooksult oleks viimased kuulipilduja tulega aidanud tõkestada edasitungi piki sealset ainsat teed Narva joonel olevate Eesti põhijõudude selja taha.
Treufeldt, H., Treufeldt, R. Agusalu 1934. aasta kuulipildujakaponiiride mälestiseks tunnistamine: mälestise tunnustele vastavuse eksperdihinnang. Tallinn, 2008:
Agusalu kuulipildujate neli kaponiiri (kaitsekava kehtestamise ajal nr 2-5) asuvad Agusalust loodes, Kassisaare ja Kitsa soo serval, Jõhvi-Vasknarva tee ääres. Kaponiirid kavandati kolmanda piirikindlustamiskavaga 1932. aastal ning ehitati välja 1934. aasta detsembriks. Sama kaitsekava järgi ehitati välja ka üks ehitis (sel ajal nr 1) põhikaitseliinile, mis asus Narva linnast põhja pool, Tõrvajõe suudme paremal kaldal. See ehitis on samuti säilinud, kuid on oma ehituse, eesmärgi ja asukoha poolest teistest täiesti erinev. Sellest tulenevalt seda ehitist käsitletavate Agusalu kaponiiride kompleksi ei arvestata, kuid selguse mõttes on jäetud kaponiiride nummerdus ajaloolisele kujule. Kaks Agusalu kergekuulipildujakaponiiri (nr 3 ja 4) olid kergemat tüüpi ning kaitsesid kuni 107-mm mürskude eest. Seinte ja lae paksus oli 60 cm. Kahe raskekuulipildujakaponiiri (nr 2 ja 5) seinad ja laed (paksus 1-1,1 m) pidid vastu pidama ka raskete 152 mm ning osaliselt ka 203 mm mürskude otsetabamusele. Ehitiste vastase poole suunatud esiseina kaitses üldiselt ka paks kivi- ja mullakiht, lagi oli võõbatud bituumeniga ning kaetud mulla ja mätastega.
- Kadri Mets. Pärandkultuuri objektid maastikus (magistritöö 2015) (PDF)
- Vikipeedia - Eesti Vabariigi kirdepiiri kindlusehitised 1934–1939
- Urmas Salo. Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal (magistritöö 2005) (PDF)
- Pärandkultuur - Agusalu kuulipildujakaponiir
- Robert Treufeldt. Laidoneri liin kui Narva tabalukk (Tehnikamaailm 2010/5) (PDF)