EW Kurtna laager
Eesti kaitseväel oli kombeks suviti laagritesse ümber baseeruda. Laagrid ehitati kaitseväelaste tööga. Kurtna laager oli 1. diviisi suvise väljaõppe kohaks. 1940-1941 kasutas laagrit Punaarmee, 1941-1944 Saksa armee. 1944. aasta sügisel põletasid taganevad saksa väed laagri maha.
Postimees 27.07.1931: „Täiesti omapärane on Kurtna laager. Siin saavad oma sõjaväelise drilli 1-se diviisi väeosad. Laager asub väga ilusal kohal, tal on palju sarnasust Soomega: laagri piirkonnas on 36 järve. Samuti on siin rohkesti metsa ja mäekünkaid, oru põhjades virvendawad aga väiksed järvekesed, kus rohkesti kala ja vähki. Kurtna laagri asutajaks ja praeguseks „ülemjuhatajaks“ on kindral Tõnisson. Üldiselt on Kurtna laagri ehitus praegu kõige suuremas hoos ja kestab veel mitmed aastad. Ikka uued ja uued ehitused kerkivad mäenõlvadele ja orgudesse. Kurtna laagris saab oma sõjaväelise drilli peaasjalikult jalavägi. Päevad Kurtna laagris mööduvad nagu teisteski suvilaagrites raskes töös ja harjutustes. Õhtutel sulistavad sõdurid järvedes, pesevad päevase väsimuse, higi ja tolmu kehalt ja hommikul algavad une hooga. Supeldes kobavad sõdurite käed vahest ka kalda äärt mööda, et mõnda vähjakest urust välja tuua, mida järvedes nii rohkesti. Kindrali poolt on kala- ja vähjapüük järvedes keelatud, kuid sõduritel on „soomuse“ tegemine veres ja Aadama ülikonnas ununeb ka vähekese kaitsesväe distsipliin. Saab Kurtna laager mõne aasta järele lõpulikult valmis, siis on ta meie kaitseväe suvelaagreist kõige ilusam ja algupärasem.
Suvelaagrites toimuval väljaõppel kästi pöörata erilist tähelepanu praktilistele kaevumis-ja moondamisharjutustele, võitlusele vastase soomusmasinate ja lennukite vastu nii olemasolevate relvadega kui ka muude abinõudega. Lahingõppusi tuli korraldada eriti metsasel maastikul ja öösel, samuti lahinglaskmisi rohkem öösel.“
