Balti pataljoni matmispaik Mäetaguse kalmistul

Iseseisev baltisaksa väeosa loodi Vabadussõja algul, Balti pataljoniks nimetati see 29. detsembril 1918. Pataljon võitles kogu sõja Narva rindel. Vabadussõjas langes või suri haavadesse 54 meest, haigustesse suri 16. Mäetagusel oli pataljoni välilaatsaret. Mäetaguse kalmistule ühisele platsile on maetud 10 Balti pataljoni võitlejat, sambal on kirjas 9 nime. Mälestussamba avas 27. septembril 1936 Balti pataljoni komandör Vabadussõjas kolonel Konstantin von Weiss. Mälestussammas kujutab endast kahemeetrist kivirahnu, mille esikülg on poleeritud ning millel on pataljoni embleem ja tekst: „Isamaa eest on jätnud oma elu / Balti Pataljoni kaasvõitlejad”, järgneb 9 nime ja „Sie starben im Kampf für die Heimat.” Matuseplatsi ümbritseb sepisaed. See Mäetaguse kalmistul monument on üks väheseid Vabadussõja mälestusmärke, mis elas üle kommunistliku hävituskampaania.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 209)

Mati Strauss - Vabadussõja mälestusmärgid I (Keila 2002, lk 241)

• Armand Trei. Balti pataljon võitles Eesti eest tões ja vaimus (Kultuur ja Elu 2019/1)
• Ajaloomälestis 27099 - Vabadussõjas hukkunud Balti pataljoni võitlejate matmispaik mälestussambaga