Loodearmee Koltsina mälestuskivi

Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis, kuhu kuulus ligi 56 000 inimest. Loodearmee osales juunist 1919 kuni jaanuarini 1920 sõjategevuses Ida-Eestis Narvas ja Loode-Venemaal Gatšina piirkonnas.

Pärast Eesti Vabadussõja lõppu ning Tartu rahu sõlmimist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel väeosad interneeriti ning hiljem saadeti laiali. Palju Loodearmee sõjaväelasi haigestus tüüfusse ning suremus oli suur. 1919. aasta novembrist, mil haigus hakkas Eestis võtma epideemia mõõtmeid, kuni 1920. aastani, mil nakkuse levikule suudeti piir panna, suri erinevatel hinnangutel 8000–14000 loodearmeelast ja nendega kokku puutunud tsiviilisikut. Virumaal paiknesid vene sõjaväe haigemajad Mäetagusel (nr 7 kuni 200 kohta), Illukal (nr 8 kuni 200 kohta), Kuremäel (nr 9 kuni 350 kohta), Iisakus (nr 10 kuni 350 kohta) ja Kauksis (nr 11 kuni 200 kohta).

Koltsina kõrtsi juures oli väike kabel ja kabeliaed. Vabadussõja ajal maeti siia Mäetaguse mõisas olnud hospidalis surnud loodearmeelasi. Mälestuskivi paigaldati 2000. aastal.

• Igor Kopõtin - Võitlus tüüfuse epideemia vastu Eestis 1920. aastal (Sõdur 2021/3, lk 52)
• Pärandkultuur - Koltsina kabeliaed
• Vikipeedia - Loodearmee