IIMS Kuru (Uusküla) saksa vangilaagri mälestusmärk
Refereeritud „Meie külade lugu. Kauksi ja Kuru küla“ (Kauksi 2016).
„Kuru vangilaager asus Peipsi ääres. Laagris hoidsid sakslased omi sõdureid, kes olid mingil moel distsipliini rikkunud, samuti desertööre. Näiteks üks sõdur olevat Voldemar Palmi andmetel saanud 3 kuud sunnitöölaagrit selle eest, et oli puhkuselt tagasi tulles 2 päeva hilinenud. Laagris oli 15 barakki, igaühes elas umbes 10 meest. Barakid olid ehitatud pooleldi maa sisse, pealmine osa oli vineerist. „Hoones” asus ahi, mis küll hommikust õhtuni küdes, aga ega seal soe küll olnud. Laager oli ümbritsetud traataiaga ja vange valvasid relvastatud valvurid. Vange hoiti enamasti väga julmades tingimustes. Neid peksti ja mõnitati igati. Voldemar Palmi mälestuste järgi pekstud vange kadakakeppidega, millel tihti olnud oksatüükadki külge jäetud ja vahel olnud need veel teritatudki. Vang pekstud nii vaeseomaks ja visatud siis barakki teiste juurde. Teine piinamisviis oli nn pesemine. Laagrist viidi barakitäis vange „pesema”. Vangid pidid siis riided seljast võtma ja ihualasti jääsegusesse Peipsi järve minema. Vahel tehtud seda veel ükshaaval ja siis pidanud ülejäänud vangid mäel oma järjekorda ootama. Kui vang märjana Peipsist tagasi tulnud, pidanud ta reas alasti kuivama niikaua, kui kõik „pesnud” olid. Alles siis lubatud riidesse panna. Vangid ehitasid Kauksist Vasknarva viivat puuteed. Nad langetasid ise tee ehituseks puid ja vedasid need seljas teele. Kaugemalt toodi siiski palgid hobustega kohale. Palgid laoti üksteise kõrvale ritta ja palgirea kõrvalt kaevati liiva palgivahede täiteks. Praegugi on Kauksi ja Kuru vahel näha asfalttee alt üles punnitavaid palke ja tee servades on kraavid, mis tähistavad liiva kaevamise jälgi. Tee jõuti valmis teha kuni metsani, siis jäi see pooleli.“