Võrnu küla Lähte männik
1941. aasta suvel oli Kohtla vallas Võrnu küla ümbruse metsades ja heinamaadel metsavendade Võrnu suurlaager. Mõnigi mees varjas ennast juba 14. juunist. Laagrist käis suve jooksul läbi umbes tuhat meest; pidevalt oli laagris umbes 300-400 metsavenda. Relvi kandis nendest umbes 30. Võrnu metsavendade suurlaager jaotus mitmeks lähestikku paiknevaks all-laagriks. Nende vahel oli tihe side ja läbikäimine. Metsavendluse organiseerijateks ja metsavendade all-laagrite juhtideks olid leitnant Hans Jams, leitnant A. Erm, Kaitseliidu rühmapealik Arnold Reinmaa, Masso jt.
Võrnu 40 taluga küla oli Kohtla valla metsavendade kuningriik. Metsavennad liikusid kedagi kartmata külas ringi. Tänu külarahva toetusele ei tuntud toidust puudust. Taludes pesti metsavendade pesu ja nende jaoks köeti sauna. Uute metsavendade vastuvõtukoht oli nn Lähtemännik. Seal vahetati ka külarahvaga uudiseid. Juulikuu algul toimus sealsamas ka metsavendade esimene kokkupõrge hävituspataljonlastega. Vaatamata sellele, et relvastus oli naeruväärne, asuti südilt haarangulistele vastu. Langes metsavend Artur Pärkmann Kohtla valla Peeri külast, haavata said August Suuban ja Endel Supp. Ka haarangulistel oli surnuid ja haavatuid.
Mobiliseeritute metsaviimine ja hobuste võtmise nurjamine ei võinud jääda karistamata. 30. juuli hommikul tuli Võrnu külla rühm hävituspataljonlase Haarangust teada saanud, otsustasid metsavennad selle vastu võtta. Leitnant H. Jamsi metsavennad asusid varitsusse Võrnu küla lähedale metsaserva, teest paarisaja meetri kaugusele. Hävituspataljonlased asusid küla lõunapoolseid talusid läbi otsima ja rüüstama. Puistati läbi kolm talu ja sõideti edasi. Metsavendade lasud paiskasid kaks punaselindimeest autolt maha. Kui hävituspataljonlased avasid kuulipildujatule, metsavennad taandusid. Juhtumisi lendas sellal üle lahingukoha Saksa lennuk ja enamlaste auto sai tuld lennukikuulipildujast. Teatakse, et punaselindimehed kaotasid 14 meest.
