Jõhvi saksa sõjaväekalmistu
1995. a kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelisele kokkuleppele saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigi territooriumil. Kokkuleppega andis Eesti valitsus Saksamaa valitsusele õiguse omal kulul korrastada ja korras hoida Eestis asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid. Eestis on taastatud 15 saksa sõjaväekalmistut – Narvas (taasavatud 1999), Toilas (2002), Jõhvis (2001), Rakveres (1997), Tallinnas (1998), Pärnus (1993), Viljandis (1993) ja Kuressaares (1996) ning Tartus Pauluse kalmistul endise sõjaväekalmistu alal mälestusplats (1997). Samuti on taastatud sõjavangide kalmistud Tallinnas Pirital (1996), Ahtmes (1999), Kohtla-Järvel (2000), Kukrusel (1995), Lavassaares (2001) ning Valgas (1998). Eestis on maetud umbes 35 000 Teises maailmasõjas langenud Saksa relvajõudude sõdurit ja ohvitseri.
Jõhvi saksa sõjaväekalmistule on maetud üle 4600 saksa sõjaväelase. Umbes 30 meest langesid 1941. a lahingutes Ida-Virumaal, ülejäänud 1944. a kaitselahingutes. Maetute hulgas on 1944. a juulis langenud kolonelleitnandid Albert Egeling ja Johannes Friese ning seitse majorit ja Relva-SSi Sturmbannführerit. Siia on maetud ka umbes 150 1944. a lahingutes langenud eestlast, nende seas ohvitserid Toivo Kaarheit, Lembit Juhari, Elvo Kilgas, Johannes Talvi, Ilmar Mällo, Endel Parbo ja Gunnar Nüchtern.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 200)
