VS Jõhvi mälestussammas
Mälestusmärgi asukohaks valiti Jõhvi kiriku esine Vabadusplats. 1935. aasta 29. aprillil maeti mälestusmärgi alla Järve pargist 1918. aasta 8. detsembril Järve lahingus langenud tundmatu sõdur. Mälestusmärgi kavandas Alfred Kask. Kolme sõjameest kujutava bareljeefi modelleerimiseks poseerisid Narvas teenivad kaitseväe ajateenijad. Keskel, inglise kiivri ja vene vintpüssiga, on Alfred Heinmets Hiiumaalt Ühtri külast. Mälestussammas avati 10. juunil 1935. Kohal olid sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ja riigivanem Konstantin Päts, kes eemaldas sambalt katte. Obeliskile oli kantud 44 langenu nimed. 25. oktoobril 1940 sammas õhiti. Sammas taasavati Saksa okupatsiooni ajal 16. augustil 1942. Taastamisel kasutati põhiliselt samba originaaldetaile, vaid üks sokliosa tehti uus. 1945. aastal sammas lammutati ja tükid visati tiiki. 1970. aastal pandi Vabadusplatsile revolutsionäär Jaan Anvelti mälestuskivi. Päeval, mil Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust (6. september 1991), võeti vastu otsus Anvelti mälestuskivi ära viia. Monumendi taasavamine toimus 1993. aasta võidupühal. Pärast kaitseväe juhataja kindralmajor Aleksander Einselni avakõnet eemaldasid sambalt katte kaitseliitlane, sõjaväelane ja kooliõpilane. Valik langes neile seetõttu, et ka mälestusmärgi pronksist bareljeefil on kujutatud kolme Vabadussõja-aegset võitlejat.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 201-202)
Mati Strauss - Vabadussõja mälestusmärgid I (Keila 2002, lk 227-229)
Rene Viljat - Eesti Vabadussõja mälestusmärgid (Tallinn 2008, lk 45)
