VS Järve lahingu mälestusmärk
1919. aasta 15. jaanuari keskpäevaks jõudsid Eesti Rahvaväe Kaleva malevlased Järve küla ette. Luurajad alustasid tulevahetust ja lipnik Tõnson otsustas kohe külla tungida. Enamik mehi lähenes loode ja põhja poolt, kaks jagu kahe kergekuulipildujaga aga maantee suunalt. Kalevlased tekitasid kergekuulipildujatega külas paanika ja neil õnnestus lääneosas hõivata 6-7 talu. Kui punaüksuste komandörid said aru, et eestlasi on vähe, korraldasid nad küla keskel vallamaja juures vastupanu. Punaväelased tulid raskekuulipildujate toel kahes ahelikus vasturünnakule ja püüdsid kalevlasi ümber haarata. Järgnes äge tulevahetus. Kalevlastel sai seitse meest surma ja 14 haavata, sealhulgas Tõnson. Abipalved 1. polgu ja 4. polgu ülematele jäid tulemuseta ning Tõnsonit asendanud alamleitnant Otto Karelli otsusel taandusid kalevlased külast. Pimedas jäi üks mees haavatuna lahinguväljale ja punased tapsid ta. Kalevlased koondusid ja liikusid tagasi Kolga kõrtsi juurde, kuhu jäädi öömajale. Punased omalt poolt taandusid õhtul Pühajõele. Kalevlaste külgkaitse katse hõivata Saka küla aga ebaõnnestus vastase ülekaalu tõttu. Järve lahing oli kahetsusväärne tagasilöök üldise edu tähe all kulgenud vastupealetungis.
Samba kavandas maalikunstnik Hugo Lepik ja selle raius Madis Meermann. Mälestussammas avati 11. septembril 1932. 29. oktoobril 1940 purustasid kommunistid samba. Sammas taastati ja taasavati 21. oktoobril 1942. Monument hävitati taas 1944. a sügisel. 24. veebruaril 1993 toimus mälestussamba teine taasavamine.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 205)
Mati Strauss - Vabadussõja mälestusmärgid I (Keila 2002, lk 261)
Rene Viljat - Eesti Vabadussõja mälestusmärgid (Tallinn 2008, lk 46)
