VS Joala lahing

Asukoht on ligikaudne.

Ööl vastu 28. novembrit 1918 ületas 2. Viljandi kommunistlik kütipolk Narva jõe ja asus selle läänekaldal pealetungile – eesmärgiga vallutada Narva linn edelast. Hommikul kella 9 paiku ründas kütipolk ootamatult selja tagant sakslaste suurtükipatareid. Samal ajal liikus teine osa polgust Soldina jaama suunas, eesmärgiga purustada Narva seljataguses raudtee ja telegraafi-sideliinid. Selle manöövri tagajärjel kujunes olukord Joala väljal kella 10 ja 11 vahel kaitsjatele vägagi raskeks.

Olukorra päästis kaitsjate - nii eestlaste kui ka sakslaste - külmavereline tegutsemine. Jaanilinna kantsist, kus asus kapten Liivaku juhitud 1. pataljon, saadeti appi 20 Eesti sõdurit, kohale ruttas rühm sakslasi kuulipildujaga; Saksa rügemendiülem peatas linnas u 30-mehelise verivärske eesti üksuse, millele olid äsja püssid ja padrunid välja antud ning mis oli teel Jaanilinna, ja saatis selle samuti Kreenholmi juurde. Teel liitus nendega veel nii eesti kui saksa sõdureid. Saksa pioneeriväe laost saadi mõned käsigranaadid ja sakslased näitasid kiirelt, kuidas nendega ümber käia. Abijõud jõudsid kohale enne kui punaväelased patareini ning avasid püssi- ja peagi ka kuulipildujatule. Abi saabumist nähes asusid suurtüki juurde jäänud Saksa sõdurid pealetungijaid kartetšiga tulistama, jalaväelased liikusid enamlastele vastu.

Seni visalt peale tunginud punaväe ahelik lõi lõpuks vankuma ja põgenes, jättes maha palju surnuid ja haavatuid. Suurema osa haavatuid tapeti, nii et elu kaotas kokku 94 punaväelast. Langenute hulgas oli ka Eesti Punase Kütiväe Nõukogu esimees ja Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee liige Jaan Sihver. Eestlaste kaotused 2 surnut ja 6 haavatut; sakslastel vastavalt 2 ja 11.

Eesti Vabadussõja ajalugu I (Tallinn 2020, lk 179-186)