Üleliiduline sõjatehas „Baltijets“
1947–1993 tegutses Narvas sõjatehas „Baltijets“. Tehas oli Nõukogude Liidu Keskmise Masinaehituse Ministeeriumi otsealluvuses nn üleliiduline tehas. See ministeerium tegeles tuumarelvastuse ja tuumaenergeetika arendamisega. „Baltijets“ oli 1947–1966 salastatud sõjatehas nimega „Postkast nr 22“.
Tootmiskompleks paikneb Linda tänava hoonetes 2–24. Tehas sai alguse 1944. aasta lõpus (nõukogude ajal peeti selle asutamisajaks 1947. aastat), kui riidevärvimistöökoja Vill varemetele hakati rajama ühte salapärast asutust. Nimelt plaanis Nõukogude Liit hakata Kirde-Eestis kaevandama uraani eesmärgiga kasutada seda aatompommi loomisel ning Narva tehas oli mõeldud uraani rikastamise tehnoloogia katsetamiseks. Algselt Narva plaanitud uraanirikastuse peatehas kerkis mõned aastad hiljem küll Sillamäele, kuid Narva jäi tegutsema selle filiaalina katselabor. Laborit kutsuti rahvasuus Krassilkaks või Krassilnaja fabrikaks, mis tulenes ilmselt enne sõda samal kohal asunud riidevärvimistöökoja taustast. Sillamäel asuva tehase ja selle Narva filiaali ametlik nimi oli Kombinaat nr 7. Uraaniga seotud katsetused ei olnud edukad ning 1950. aastate teisel poolel muutis tehas profiili. See eraldati Sillamäe tehasest ja nimetati eksperimentaal-mehaanikatehas postkast nr 22. 1960. aastatel kujunes tehas kõrgtehnoloogiliseks elektroonika-ja mehaanikatehaseks, mis 1966. aastal sai nime Baltijets. Tehas hakkas hüppeliselt kasvama, just sel ajal kerkis hiiglaslik tootmiskompleks, mida tänapäeval näeme. Tehas hakkas tootma seadmeid militaar- ja aatomitööstuse tarbeks, samuti tsiviilotstarbelisi aparaate laevanduse ja meditsiinisektori jaoks. Tehase toodangus kasutati radioaktiivseid aineid, samuti valmistas tehas seadmeid nende samade ainete ohutuks käitlemiseks. Suur hulk toodangust läks kosmosetööstusesse. 1985. aastal hakati tootma NSV Liidu esimesi kooliarvuteid Juku, mida kokku tehtu umbes 3000.
1988. aastal töötas Baltijetsis umbes 4500 inimest. Tehas ehitas oma elumajad, polikliiniku, pioneerilaagri ja puhkekodu Narva-Jõesuus ning puhkekodu Krimmis. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist lagunes ka Baltijets ning praegu toimib selle territooriumil mitu erinevat ettevõtet, mis peamiselt tegelevad metallkonstruktsioonide ja -detailide tootmisega. Neist spetsiifilisem on ehk skalpellitehas, meditsiinivaldkonnas on tuntud ka siin valmistatud stomatoloogilised implantaadid ning kruvid inimluude kokku lappimiseks.
Tehase kontorihoones tegutseb 2018. aastast Vaba Lava teatrikeskus.
Madis Tuuder, Karin Paulus - Narva. Daatšast paleeni (Narva 2020, lk 48-49)
