IMS, VS ja IIMS Siivertsi kalmistu

Narva linna põhjaosas, kahel pool Jõesuu tänavat paiknevas Siivertsi kalmistumassiivis võib kokku lugeda 16-18 erinevat kalmistut (osa kogudustel oli mitu kalmistut). Pärast Teist maailmasõda jäid Siivertsi kalmistud unarusse - neid rüüstati ja lõhuti, hauarajatistelt murti linna taastamiseks ehitusmaterjali. Varjatult maeti siia ümber ka Teises maailmasõjas hukkunuid, näiteks 1947. aastal kesklinna parkidesse sängitatud Saksa poolel surmasaanuid. Siiski jätkusid nii Peetri kui ka Aleksandri kalmistul tsiviilmatused, üksikjuhtudel isegi pärast 1972. aastat, kui kalmistud ametlikult suleti, kuna samal aastal avati uus Riigiküla kalmistu.

1990. aastate alguses asuti Narva Muuseumi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel kavandama kalmistute heakorrastamist, mis paraku on piirdunud vaid entusiastide korraldatud laupäevakutega. Tsiviilkalmistutest on kasutusel (matmised küll periooditi peatunud) ja enam-vähem hooldatud vaid Peetri kalmistu. Kuna Riigiküla surnuaed hakkab täis saama, on kõne all olnud Siivertsi kalmistute saneerimine eesmärgiga need taas kasutusele võtta.

Siivertsi (Aleksandri) kalmistul on kõrvuti mitmed eri aegadel tekkinud matmispaigad: Narvas baseerunud Petseri jalaväepolk (1883-1914), Loodearmee (1919-1920), Eesti punased kütid (1919), saksa sõdurid (1945), Narva vangilaager (1945-1955).

Pärast Teist maailmasõda seisis kalmistu hooldamata.

Siivertsi kalmistule on maetud 1600-3000 Loodearmee sõdurit, ohvitseri ja tsiviilpõgenikku. 2007. aastal paigaldati kuus graniidist mälestustahvlit 700 nimega.

Siivertsi kalmistule on Pimeaiast ümber maetud Punaarmee Viljandi kommunistliku polgu 83 võitlejat, kes langesid Vabadussõja esimeses lahingus Joala väljal 28. novembril 1918. 1965. aastal püstitati neile mälestusmärk Narva Pimeaeda algsele matmiskohale. Kalmistule paigaldati infotahvel 2014. aastal.

Narva vangilaagri kalmistule maetuid on tuhat, tähistatud on ainult neli hauda ja nimeliselt on maetutest teada paarkümmend. 2008. aastal paigaldati infotahvel.

Madis Tuuder, Karin Paulus - Narva. Daatšast paleeni (Narva 2020, lk 186-187)