IIMS Narva saksa sõjaväekalmistu

1995. a kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelisele kokkuleppele saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigi territooriumil. Kokkuleppega andis Eesti valitsus Saksamaa valitsusele õiguse omal kulul korrastada ja korras hoida Eestis asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid. Eestis on taastatud 15 saksa sõjaväekalmistut – Narvas (taasavatud 1999), Toilas (2002), Jõhvis (2001), Rakveres (1997), Tallinnas (1998), Pärnus (1993), Viljandis (1993) ja Kuressaares (1996) ning Tartus Pauluse kalmistul endise sõjaväekalmistu alal mälestusplats (1997). Samuti on taastatud sõjavangide kalmistud Tallinnas Pirital (1996), Ahtmes (1999), Kohtla-Järvel (2000), Kukrusel (1995), Lavassaares (2001) ning Valgas (1998). Eestis on maetud umbes 35 000 Teises maailmasõjas langenud Saksa relvajõudude sõdurit ja ohvitseri.

Sutthofi pargis asuva Narva sõjaväekalmistu asutas Wehrmacht 1943. aastal. Kalmistu korrastati ja taasavati 1999. aastal. See on Eesti suurim saksa sõjaväekalmistu, siia on maetud üle 14 000 sõduri, kes võitlesid Teises maailmasõjas Saksa armees.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 215)

Madis Tuuder, Karin Paulus - Narva. Daatšast paleeni (Narva 2020, lk 184)