VS Narva lennuväli
Esimene lennukorras lennuk saadi 19. jaanuaril 1919. a Narva vallutamisel sõjasaagina. Kuna Punaarmee lennuvägi oli samuti nõrk, toodi Narva rindele jalaväe toetuseks vaid kaks lennukit, mis kuulusid 3. Petrogradi lennugrupi 2. salka. Üks neist kahest langeski meie vägede kätte. 25. jaanuaril olid vastuvõtjad Pähklimäe veski juures ja tegid kindlaks, et see oli Farman HF-30 biplaan, paagid bensiini täis ja lahingumoonaks kaks 25-naelast ja viis 5-naelast pommi. Vastuvõtjaiks ja ülevaatajaiks olid lendur nooremallohvitser Karl Haas, lendurvaatleja Jakob Tillo ja kolm aviomotoristi nooremallohvitser Johannes Kelguga eesotsas. 5. rügemendi vahtkond oma ülema J. Naariga andis lennuki üle. Põhjaliku ülevaatuse järel leiti lennuk korras olevat ning jäädi sobivat ilma ootama. 30. jaanuaril sooritati Eesti Vabariigi lennuväe esimene lend. Piloodiks oli Karl Haas ja aviomotoristina osales lennul n.a.o. J. Kelk. Oma lennukõlbulikkust tõestanud HF-30-l oli veel küllalt bensiini ja nii jäädi ootama rindelõigu ülemalt polkovnik Reegilt esimese lahingulennu käsku. See saadi 15. veebruaril, kui Reek nõudis oma rügemendi lõigu ette ründelendu. Haas startis koos lendurvaatleja Tilloga, kaasas kõik sõjasaagiks saadud pommid ja tuhatkond lendlehte, mis vaenlasele kaela heideti. Lisaks tulistati kuulipildujast. Bensiini lõppemise tõttu võeti lennuk koost lahti ja viidi raudteel Tallinna, Lasnamäe lennuväljale.
Narva-Tallinna maantee ääres tuuleveski juures on sõjaaegne aerodroom, vanad angaarid on maha lõhutud.
Eesti lennukroonika. Tekste ja pilte aastani 1940 (Tallinn 2003)
