IIMS Saksa õhurünnak Narva jaamale
15. juuli 1941.
Herbert Lindmäe on raamatus Suvesõda Virumaal 1941 kirja pannud:
„Päev oli rammestavalt kuum. Raudteejaam oli ronge täis kiilutud: hulgaliselt bensiini- ja diiselkütuse paakvaguneid, vagunid sõjamoonaga, mitmed ešelonid punaväelastega. Raudteesilla juures seisis soomusrong. Kella 15.30 paiku ründasid neli Saksa pommitajat kahe hävitaja saatel Narva raudteejaamas seisvaid ronge. Õhutõrjele tuli rünnak madala pilvkatte varjust ootamatult. Üks pomm tabaski laskemoonarongi, mille kolm platvormi olid täis laetud meremiine, mürske ja muud taolist. Rong hävines plahvatuses täielikult. Samuti plahvatasid kütuserongid. Jaamas seisnud rongidest said leegitsevad rusuhunnikud. Saksa lennukid avasid lisaks pommide heitmisele ka kuulipildujatule.
Tundus, nagu tabanuks linna maavärin. Hoonetel purunesid aknaklaasid 5 km raadiuses ning lähedal asuvatest Uueküla linnaosa, samuti raudteeäärsetest majadest jäid alles ainult varemed. Kui palju hukkus tsiviilelanikke, on täpselt teadmata. Vaguni- ja rööpatükke leiti hiljem lausa südalinnas ligi kilomeetri kaugusel. Uueküla 99 majast varises pommitamise tõttu kokku 47 hoonet. Osaliselt olid rusudes ka üle raudtee asuvad Soldina ja Paemurru tänavad. Hulgaliselt maju varises kokku ka Joala linnaosas, kõikjal võis tänavatel näha plahvatustest purukskistud laipu, neid oli lennanud isegi majade katustele ja puude otsa ...
Ainuke „positiivne külg“ sellel äärmiselt traagilisel ja ohvriterohkel sündmusel oli see, et laskemoonarongist sobival kaugusel paiknes kolm arreteeritutega täidetud loomavagunit, mis plahvatuslaines samuti purunesid. Sama päeva hommikul olid Vestervalli tänava vanglast kõik vangid viidud raudteejaama Venemaale vedamiseks ja paigutatud pilgeni täis vagunitesse. Kahte vagunisse topiti mehed: ühte 45 ja teise 47, kolmandasse naised. Laskemoonarongi plahvatuse lööklaine paiskas loomavagunid kaldu, vagunikatuse põikpuud murdusid nagu tikud, katuselauad lendasid eest ja katusest jäi järele vaid sõrestik. Vaguniseinad muutusid pommi- kildudest auklikeks, kohati rebenesid lahti ka seinalauad. Võimalik, et hävinud oleks ka vangirong, kui laskemoonarongi vedur poleks osa lööklainest enda peale võtnud. Vedurist oli järele jäänud kokkusurutud raualasu, mis lebas külili keset raudteeliine. Ka vangistatud inimestest sai osa surma ja haavata, kuid suurel osal õnnestus tekkinud kaoses põgeneda.“
