Warning: Undefined array key 0 in /data02/virt61064/domeenid/www.esap.ee/db/src/page-parts/idcode_object_display.php on line 171

Warning: Attempt to read property "mil_object_id" on null in /data02/virt61064/domeenid/www.esap.ee/db/src/page-parts/idcode_object_display.php on line 171

VS Teise Narva kaitselahingu Krivasoo ja Vääska läbimurded

Refereeritud: Eesti Vabadussõja ajalugu II osa, Tallinn. 2019.

„Nõukogude Venemaa soovis Tartu rahuläbirääkimiste ajaks saavutada Narva rindel omale maksimaalselt head operatiivolukorda. Selle saavutamiseks võeti ette mitmeid rünnakukatseid kogu rindejoone ulatuses.

6.-9.detsembrini 1919 toimus esimene läbimurdekatse Krivasoo (Kriusha) küla piirkonnas. 6. detsembril oli sulailm, öö oli udune ja kottpime. Õhtupimedas algas Punaarmee 11. diviisi üksuste rünnakut ette valmistav suurtükituli Krivasoo, Pustoi Konetsi ja Dolgaja Niva küladele, samuti kirdes asuvale Suur-Žerdjankale. Pommitati kaevikuid külade ees ja öösel asus rünnakule jalavägi. Traattõketeni jõudnud ahelikud löödi tulega taganema. Suurtükitule ajal ületasid 11. diviisi I ja II brigaad Uusnast lõuna pool jääd mööda Narva jõe. Eesti 1. polgu rühm taandus Uusnast Rasbegai talu juurde, mis asus Krivasoo lähedal jõe läänekaldal. Punaste I brigaadi osa liikus edasi põhja Mustajõe poole, aga lõuna poole saadetud tiivakaitset märkas 1. polgu ratsapatrull. II pataljoni ülem saatis punaste vastu tugevdatud 9. roodu. Punaste tiivakaitse löödi tagasi ja puhastati neist osa jõe kallast. Kergekuulipildujajagu lõi taganema suurtükipatarei, mida parajasti üle jõe veeti. II brigaad liikus öösel piki jõekallast põhja poole Mustajõe suudme juurde. Brigaad pidi 7. detsembri hommikul jätkama pealetungi Auvere jaama suunas, kuid nad püüdsid kõigepealt eestlastega läbi rääkida, et rünnata Krivasoos asuvaid loodearmeelasi. Parlamentäärid jõudsid 1. polgu staapi, kus nad vangistati ja viidi Narva. Õhtupimedas ründasid eestlaste 3. rood ja jalaluurajate komando punaväe II brigaadi põhja ja lääne poolt. Metsas lõkke ääres ennast soojendavaid punaväelasi tabas löök ootamatult ja nad taandusid Uusna suunas, kus neid rünnati kolmest küljest. Punased põgenesid üle Narva jõe, 60 meest langes vangi, maha jäi relvi.

Kohe järgmisel hommikul asus punavägi uuele rünnakule Uusna rajoonis, samal ajal algas pealetung ka teistes rindelõikudes. Tugeva suurtükitule toetusel tungisid punased Korolevski saare juures jälle üle ning seadsid end sisse Uusna kõrtsi ümbruses. Hommikul sündmuskohale jõudnud 4. roodule tulid appi teised allüksused ja punaväeosi rünnati jälle kolmest küljest. Pärast visa vastupanu taganesid punased õhtul taas üle jõe. Punased tegid katset ka allavoolu. 8. detsembri hilisõhtul avatud suurtükitule järel ründasid tihedad ahelikud Krivasoo, Pustoi Konetsi ja Dolgaja Niva küla. Loodearmee 4. diviis sattus segadusse, üks osa lasi punastel tungida läbi traattõkke, tekkis paanika, osa andis alla, enamus taandus läänekaldale, osa Kossari talude juurde. Krivasoo oli käest antud. Punaste katse jõe läänekaldale tungida siiski tõrjuti. Kirde pool, Ust-Žerdjanka ja Suur-Žerdjanka juures ründasid punaväe 2. diviisi I brigaadi üksused 8. ja 9. detsembril Loodearmee 5. diviisi. Ägeda ja kaotusterohke rünnaku järel pidid ründajad siiski taanduma.

16.-17. detsembrini toimus teine läbimurdekatse Vääska piirkonnas, tänapäeval Narva veehoidla alguses. 15.detsembriks suutis punavägi hõivata Narva jõe idakalda Hõbessaarest ülesvoolu. 16.detsembri päeval toimus intensiivne suurtükitule vahetus. Õhtu hakul valgusid punaste ahelikud Vääska juures jõele ja hõivasid küla. Eesti väed hakkasid mööda taliteed Samokrassi (tänapäeval Arumäe) suunas taganema. Pendla talu (tänapäeval Pändla) maadel tõrjuti punaste tormijooks marutulega tagasi. Vääskat tagasi vallutada ei õnnestunud. Eesti Rahvavägi tõi abiväge Pendla piirkonda. 17.detsembri varahommikul kohtuti taas punakaartlastega. Järgnes lühike ja väga verine lahing. Eesti ahelikud tõmbusid kiiresti lähtepositsioonile ja avasid kõikidest relvadest tule. Kaitseahelik oli mõnesaja meetrisel rindel nii tihe, et mehed olid üksteise taga mitmes viirus ja lasid lamades, põlvelt ja püsti. Töötas ka 30-50 kuulipildujat ja tule intensiivsus ning tihedus oli Vabadussõjas ennenägematu. Vaenlase rünnak varises selles marutules silmapilkselt kokku ja mõnekümne minuti pärast, kui tuli vaibus, oli kuulda vaid haavatute oigeid. Punaväe koondis oli taandunud, jättes maha palju surnuid ja haavatuid ning relvi. Sama päeva õhtul jättis punavägi Vääska maha.“