VS Laagna lahing ja punaste ühishaud
1919. aasta 18. jaanuari keskpäeval puhkes pärast edukat Udria dessanti lahing Laagna mõisa pärast. Punamadruste löögisalk, u 200 tääki, püüdis Soome vabatahtlikke ümber haarata. Soomlased andsid aga mõjusa vastulöögi, mispeale punased kandsid rünnaku üle lõunasse. 3. Soome kompanii asus ahelikku mõisast itta piki maanteed ning 3. dessantrood kirdesse. Neid ründas Viljandi kütipolgu koondpataljon (u 230 tääki, komandör K. Kanger) ja arvatavasti ka 7. kütipolgu allüksused. Viljandi kütipolgu allüksused sooritasid mitu rünnakut, eriti kaugele jõudis mõisa idast haarav 1. rood eesotsas pataljoni komissariga, kuid paisati tagasi. Soomlastel hakkasid padrunid lõppema, kuid nad leidsid punaste voorist käsigranaate. Kallaletungi aitas tõrjuda oma suurtükitulega „Lennuk“. Vastase kaotused olid väga suured. Kokkuvõttes ei õnnestunud punastel Laagna all läbi murda. Samal ajal kui Laagna pärast võideldi, andsid Sinimägedesse jäänud punaüksused ennast 1. polgule vangi. Roodude kaupa vangistati kokku 31 komandöri ja 630 punaväelast. Sõjasaagiks saadi üheksa uut raskekuulipildujat, 500 püssi, 89 hobust, 14 vankrit, üheksa padrunikaarikut ja 12 välikööki. Sündmusterohke päeva sisse mahtus veel vaenlase esimese n-ö päris soomusrongi ilmumine rindele. See oli 2. Petrogradi soomusrong „Ilja Muromets“, mis aga põrkas Soldino jaamas kokku punaste varasema improviseeritud rongiga ja purustas selle põhjalikult.
1969. aastal maeti langunud ümber ühishauda, mis tähistati mälestuskiviga: „Siia on maetud 2. Viljandi kommunistliku kütipolgu sõdurid, kes langesid 18. I 1919. a. lahingus Eesti töörahva kommuuni eest”. Maetuid olevat olnud 19, neist nimeliselt teada 11.
Riigikantselei töörühma hinnang (23.11.2022): RKTH138 Vabadussõjas hukkunute ühishauad. Hauatähise puhul on tegemist punamonumendiga, tähis asendada neutraalse hauatähisega.
Monument likvideeriti ja asendati neutraalse tähisega 12.01.2023 (?)
