IMS Narva-Jõesuu lennusadam

Asukoht on ligikaudne.

1916. aastal moodustati Balti laevastiku lennuväediviis, mis koosnes kahest lennuväebrigaadist. Kummagi lennuväebrigaadi jaoks ehitati kolm nn lennujaama ja kuus nn lennuposti. Brigaad koosnes kolmest lennuväedivisjonist (pataljonist) ja divisjon omakorda kolmest lennusalgast. Igas salgas oli kuus lennukit.

1917. a kevadel oli Petrogradi kaitsva merelennuväe kasutada terve tugipunktide ahel, mis koosnes angaaride, ladude ja laatsaretiga varustatud lennusadamaist (lennujaamadest) ning ajutiseks kasutuseks mõeldud abisadamaist (lennupostidest). Merelennuväebaasi ehk lennusadamat võis ära tunda kaldsest laudteest (slipist), mida mööda vesilennuk vette lasti või sealt kuivale tõmmati, et ta jälle suurde heinaküünitaolisse angaari vedada.

Eesti põhjarannikul oli 4 lennusadamat (Tallinna Miinisadamas, Pirital, Kundas ja Narva-Jõesuus). Muhu väina kindlustatud positsiooni lennusadamad olid Papissaares (Kihelkonna), Sõrves, Kuressaares, Ruhnus, Kõrgessaares, Haapsalus ja Virtsus.

1920. aasta oktoobris oli Narva-Jõesuu kirjas vesilennukite maandumiskohana, aga angaarid olid purustatud.

Frederik Gerdessen, Toivo Kitvel, Johannes Tilk. Aeg, mehed, lennukid (Tallinn 2001)

Arvo Vercamer, Toivo Kitvel. Põhjakotkad 2 (2015)