VS Udria dessandi mälestusmärk
1919. aasta 16. jaanuari hommikul suundus Eesti laevastik J. Pitka juhtimisel Tallinnast Kunda alla, pardal u 400-meheline dessant alamkapten K. Pauluse juhtimisel. Kundasse oli koondatud Martin Ekströmi Soome vabatahtlike üksus, mis võeti peaaegu täies koosseisus laevadele (u 600 meest). Ööl vastu 17. jaanuari võttis Pitka kursi itta. Dessandi maabumiskohaks valiti mererand Udria külas Kotšnevi lossi juures (Utria oja suudmes). Dessant oli plaanitud maale saata lossi ujumissillal ja selle ümbruses. Kuna väljasõit oli hilinenud, jõuti kohale valges. Vaenlase patarei ja soomusrong avasid laevadele tule ja need tulistasid vastu. Varsti õnnestus laevadel punaste soomusrong taanduma sundida ja lõuna paiku sai Lembit pihta vaenlase suurtükipatareile. Seejärel lähenes laevastik uuesti kaldale ja alustas Udria all dessandi maalesaatmist. Rasketes tingimustes õnnestus maabuda 250–300 mehel. Vaenlane püüdis maabumist püssi- ja kuulipildujatulega takistada, kuid soomlaste rühm tungis kohe edasi Udria (Utria) külla ja lõi seal asunud punaste eskadroni Repniku suunas põgenema. Õhtul hõivasid soomlased ka olulise positsiooni - mere ja raudtee vahel maanteed ning selle ümbrust valitseva Laagna mõisa. Seega oli tungitud punavägede tagalasse ja lõigatud läbi nende ühendustee Narvaga. 2. Soome kompanii luure hõivas õhtul Meriküla. Ent kella 17 paiku tuli tugevnenud tuule tõttu maabumine katkestada ja maale jõudnud mehed sattusid ohtlikku olukorda. Nende toetamiseks käskis Pitka laevasuurtükkidest tulistada vaenlase arvatavaid asukohti ja Auvere jaama. Seejärel saadeti Narva-Jõesuu lähedalt mõnikümmend mürsku Narva linna, külvates punaste seas segadust. Vahepeal jõudsid ümbrust tundvad Narva koolipoisid Pitkale kätte juhatada parema maabumiskoha Udria kalarannas ja 18. jaanuari hommikuks oli kogu dessant maal. Major Ekströmi käsul hõivas 2. Soome kompanii laevastiku tule toetusel Narva-Jõesuu ja jätkas edasitungi Riigiküla suunas. 3. Soome kompanii vahetas Laagna mõisas välja 4. kompanii, mis liikus koos luurekomando ja 1. kompaniiga suurt maanteed mööda edasi Narva peale. Narva õppurid jagati Soome kompaniide vahel teejuhtideks. Dessantpataljoni üksused asusid Laagna mõisa juurde ja Udria külla.
Mälestusmärgi autoriks oli A. Danilov. Avati 30.juulil 1933, hävitati 5. novembril 1940. Samba taastasid kujur Jüri Ojaver ja kunstnik Mati Rautso, mõlemad Udriast pärit. Taasavamine 6. juulil 1991.
Traditsiooniks on saanud iga-aastane sõjalis-sportlik mäng – Utria dessant.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 242)
Mati Strauss - Vabadussõja mälestusmärgid I (Keila 2002, lk 188-189)
Rene Viljat - Eesti Vabadussõja mälestusmärgid (Tallinn 2008, lk 64)
