Kukruse saksa sõjavangide kalmistu

1995. a kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelisele kokkuleppele saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigi territooriumil. Kokkuleppega andis Eesti valitsus Saksamaa valitsusele õiguse omal kulul korrastada ja korras hoida Eestis asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid. Eestis on taastatud 15 saksa sõjaväekalmistut – Narvas (taasavatud 1999), Toilas (2002), Jõhvis (2001), Rakveres (1997), Tallinnas (1998), Pärnus (1993), Viljandis (1993) ja Kuressaares (1996) ning Tartus Pauluse kalmistul endise sõjaväekalmistu alal mälestusplats (1997). Samuti on taastatud sõjavangide kalmistud Tallinnas Pirital (1996), Ahtmes (1999), Kohtla-Järvel (2000), Kukrusel (1995), Lavassaares (2001) ning Valgas (1998). Eestis on maetud umbes 35 000 Teises maailmasõjas langenud Saksa relvajõudude sõdurit ja ohvitseri.

Kukrusel asus Kohtla-Järve sõjavangilaagri nr 289 teine jaoskond. 1948. aastal oli Kukrusel 1700 sõjavangi, keda rakendati põlevkivitööstuses. Kukruse laagri kalmistu taastati ja avati 24. augustil 1996. Teadaolevalt on siia maetuid 54, kuid hauakivil on number 44.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 204)