Toila saksa sõjaväekalmistu

1995. a kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelisele kokkuleppele saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigi territooriumil. Kokkuleppega andis Eesti valitsus Saksamaa valitsusele õiguse omal kulul korrastada ja korras hoida Eestis asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid. Saksa sõjaväekalmistud on taastatud Ahtmes, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kudjapel, Narvas, Pärnus, Rakveres, Maarjamäel, Pirital, Toilas, Valgas ja Viljandis. Tartus Pauluse kalmistul on taastatud kalmistu mälestusehis. Tänaseks on kalmistute taastamine lõpetatud, küll aga jätkub uute hauatähiste paigaldamine. Jätkub ka sõjahaudade väljaselgitamine ning väljaselgitatud sõjahaudadest leitud langenute sõjaväekalmistutele ümbermatmine. Eestis on maetud umbes 35 000 Teises maailmasõjas langenud Saksa relvajõudude sõdurit ja ohvitseri.

Toila saksa sõjaväekalmistule on maetud 1944. aastal Narva taandumislahingutes ja Sinimägedes langenud või haavadesse surnud üle 2000 sõduri, nende seas on ka norralasi , flaamlasi ja eestlasi. Eestlasi on teada 24 ning tegemist on valdavalt 1944. aasta augustis hukkunutega. Eesti sõdurite plokis on ka kaks mälestuskivi, mis on püstitatud enne kalmistu taastamist. Toila Saksa sõjaväekalmistu taastati ja avati piduliku mälestusteenistusega 10. augustil 2002. aastal.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 224)

• Vikipeedia - Toila Saksa sõdurite kalmistu
• Pärandkultuur - Saksa kalmistu
• Toila valla sõja-ajaloo teejuht (Toila 2014)
• Toilas peeti kalmistu taastamise mälestusüritust (Põhjarannik 18.07.2020)
• Ärgem häbenegem mälestada 1944. aasta kaitselahingutes langenuid (Kultuur ja Elu 2017/3)