IIMS Ambla ühishaud

Endise Ambla vallamaja ees pargis oli kolm mälestusmärki.

1) Teises maailmasõjas langenud punaväelaste ühishaual oli 1952. aastast dolomiidist sammas ja sellel mustast marmorist tahvel ainult venekeelse tekstiga: „В братской могиле захоронено 13 воинов Советской Армии, из них известных: ст.лейтенант Тельмет Юхан Аугустович – погиб 22.09.1944, лейтенант Лазуков Михаил Андреевич – погиб 29.07.1941, рядовой Вийрак Арнольд Карлович – погиб 22.09.1944, рядовой Вяйн Ральф Эрнстович – погиб 22.09.1944, рядовой Раудаск Вольдемар Даниелович – погиб 22.09.1944, рядовой Шевчук Николай Захарович – погиб 20.09.1944/“. Tahvel on asendatud, varasemal dolomiidist tahvlil oli 4 nime. Eesti NSV Sõjakomissariaadi andmetel on Paide rajooni ühishauda nr 5 Ambla külanõukogu juures maetud 13 punaväelast, neist 4 nimed on jäädvustatud.

2) Ühishauast paremale jäi suur maakivi, mille najal kolmest plaadist koosnev graniittahvel eestikeelse tekstiga: „Ambla piirkonnast võitluses fašismi vastu NSV Liidu Suures Isamaasõjas (1941–1945. a) langesid /90 nime/. Au langenud kangelastele“.

3) Ühishauast vasakul oli väiksem graniidist raidkivi eestikeelse tekstiga: „Siin mõrvati 14. XI 1944.a Aleksander Pajuste, Järvamaa komsomoliorganisatsiooni sekretär“. Mälestuskivi on toodud Märjandi külast Aleksander Pajuste hukkumispaigast (59.175829, 25.758396). Aleksander Pajuste suunati 1944. aasta septembris Paidesse maakonna komsomoliorganisatsiooni taastama. 14.11.1944 tulistasid metsavennad tema autot Märjandi külas. Pajuste on maetud Paidesse Reopalu kalmistule.

Riigikantselei punamonumentide töörühma hinnang (23.11.2022) RKTH10: „II maailmasõjas hukkunute ühishaud. Hauatähise ja mälestusmärgi puhul on tegemist punamonumentidega. Kaitseministeeriumi Sõjahaudade komisjon on otsustanud eemaldada ja toetame eemaldamist.“

Ambla ühishaua tähis asendati 04.2023 suure neutraalse hauatähisega „Teise maailmasõja ohvrid“. 23.08.2023 toimunud väljakaevamisel leiti 12 inimese säilmed, mis maeti ümber Peetri Kadastiku kalmistule.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 141)