Koeru 1905. a mälestusmärk
Venemaa 1905. aasta rahutused kandusid ka Järvamaale, kus uutele tuultele olid kõige vastuvõtlikumad Koeru kihelkonna Vaali ja Päinurme kandi mehed. Need polnud harimatud talumatsid: Palsu peremees Mart Jürman oli Udeva vallakohtu esimees ning Koeru põllumeeste seltsi president. Tema poeg Voldemar Jürman oli lõpetanud Põltsamaa Aleksandrikooli ja abikaasa oli Rutikveres kooliõpetaja. Vaali küla rätsep Anton Schults oli Järvamaa tuntuim rahvaluulekoguja, Jakob Hurda kolleeg ja osav kõnemees. Johan Stamm kohalik mölder. Vaali rahvakoosolekud viisid selleni, et 31. oktoobril 1905 mõõtsid Mart Jürman ja Anton Schults Vaali mõisa piiridest välja Tosu talu maa, mis oli seadusevastaselt mõisa külge liidetud. Maa jagasid nad maata-meestele. Tingimused, mis alusel seda saada ja kuidas harida, selle kohta koostati 22 punktist koosnev leping. Valminud oli maareformiseadus. Novembri algul asuti moodustama kaitsesalku, nn miilitsaväge, milleks kehtestati kaitseseadus. Ühtlasi koostati igati läbimõeldud Vabariigi Põhiseadus, mis käsitles kohut, kooli ja kultuuri. 1905. aasta detsembri algul, saamata rahvaasemikelt Tartust olulisi juhtnööre edasiseks tegevuseks, kuulutati Päinurme-Vaalis välja Eesti Vabariik. Otsustati, et kui keskkohtades, see on Tartus ja Tallinnas, Eesti Vabariik välja ei kuulutata, tuleb seda endal teha.
Koeru saabus 36 Kroonlinna madrusest koosnev karistussalk mitšman Izmailovi juhtimisel 22. detsembri õhtul. Sealt sõideti regedega jõululaupäeva varahommikul Vaali. Nende sündmuste lõpp kujunes veriseks ja traagiliseks.
25. detsembril 1905 lasti maha Mart ja Voldemar Jürman, Johan Stamm ja Madis Reesev. Omaksed matsid nad kõik kõrvuti Koeru kalmistule. 1905. aasta vana-aasta õhtul lasti Koerus maha Tõnis Uuring. Tema on samuti maetud Koeru vanale kalmistule. Anton Schults on maetud Põltsamaa surnuaeda.
1905. aasta mälestusmärk avati Koerus 1935.aastal. Kavandi autor Juhan Raudsepp. Skulptuuri postamendil oli tekst: „A 1905 Eesti Vabariigi asutamise mõtte eest Koerus langenuile“. Postamendi tagaküljel on kuus nime: Mart Jürman, Voldemar Jürman, Anton Schults, Johan Stamm, Madis Reesev, Tõnis Uuring.
Okupatsiooni aastatel sammast ei lõhutud. Rahvas teab pajatada, et kurikuulus Koeru partorg Piibeleht olla 1947. aastal meisliga ausambalt osa teksti maha tagunud, alles jäi „A 1905 Koerus langenuile.“ 1997. aastal taastati algne tekst.
