VS Müüsleri lahingu mälestussammas

1919. aasta esimestel päevadel pidas Järvamaa kaitsepataljon Müüsleris ägedaid lahinguid, et kaitsta Paidet. Lahingud kestsid peaaegu nädala, kuid lõpuks sunniti vaenlane taganema.

5. jaanuari hommikul tuli Punaväe soome pataljoni võitlejate ahelik Müüsleri mõisa peale ja seal asunud järvalaste rühm taandus. Lipnik Aleksander Pall asus kahe rooduga Müüslerit tagasi vallutama ja jõudis paremal tiival mõisa lähedale. Kuid kuulipildujad läksid rikki ja tuli taanduda. Punavägi püüdis rünnata Paidet põhja ja kirde suunast ning nende üksused koondusid Peetri, Roosna-Alliku ja Esna piirkonda, kust kavatseti liikuda edasi läbi Öötla ja Vodja mõisa. Järvamaa kaitsepataljoni ülem oli vahepeal ülemjuhatajalt abi küsinud. Laidoneri korraldusel andis 1. diviisi ülem 6. jaanuari öösel ratsapolgu ülemale käsu liikuda võimalikult ruttu Paidele appi Ilmaallika ja Müüsleri juurde. Ka Balti pataljoni ülem pidi oma ratsasalga appi saatma.

Punavägi jõudis aga ette, 6. jaanuari hommikul hakkas 3. punasoome kütipolgu 1. rood Peetrist Vodja mõisa suunas liikuma. Mõisat kaitsesid Järvamaa kaitsepataljoni, 1. ratsapolgu ja Peetri kaitseliidu allüksused. Pooletunnise lahingu järel tõmbus vaenlane tagasi Öötla mõisa ja püüdis seal vastupanu korraldada. Järvalaste salk ründas aga punaseid selja tagant ja lõi nad taganema. Õhtul jõudis Peetri lähedale punaväe kauaoodatud patarei, kuid see enam olukorda ei muutnud.

1934. aastal tekkis mõte püstitada väärikas mälestusmärk Müüsleri väljale. Asukohaks valiti koolimajast põhja pool heinamaanõlv. mis oli looduslikult ümbruskonna kõige kaunim koht. Mälestusmärk avati 1934. aastal. Massiivsel alusel on põllukivi, millele raiutud tekst: „Eesti Vabadussõda 1918-1920. Järvamaa vabastajatele. Tänulik maakond“. 1949. aastal tõmmati kivi pikali ja jäeti sinnasamasse, tekstipoolega vastu maad. Taastatud mälestussammas avati 1988. aastal.

100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 343)

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 149)