Vahuküla punkrilahing

14.11.1946 Väinjärve vald, punker Nõmmküla ja Vahu küla vahel metsas, langes 2 metsavenda

14. novembril 1946 ründas 20-liikmeline operatiivgrupp metsavendade punkrit umbes poolteist km Nõmmkülast lääne pool ja Vahukülast kaks ja pool km kagu pool Väinjärve vallas. Punker asus segametsas, 100-200 meetri laiuse nõo põhjakaldal tihedas metsas. Punkeri katus oli mulla ja samblaga maskeeritud ja maapinnast umbes pool meetrit kõrgemal. Operatiivgrupp lähenes punkrile kella 8.30 paiku umbes 20 meetri kaugusele, kus märgati punkri korstnast tuleva suitsu. Pärast ümberpiiramist visati punkri poole kaks granaati. Selle peale viskasid metsavennad granaadi punkrist lõuna poole, avasid tule ja viis meest üritas punkrist põgeneda. Metsavendadest langesid Voldemar Kabrits ja Herbert Kanne, ülejäänud kolm pääsesid. Neid üritati jälitada koeraga, kuid kogenematu koer ei võtnud jälge üles. Piirajad kaotasid ühe sõduri.

Operatsiooni aruandes on üksikasjalik kirjeldus punkrist.

„Punker suurusega: pikkus 4,5 meetrit, laius 3 meetrit, kõrgus 2 meetrit on ehitatud paksudest kuuse- ja männipalkidest kogu kõrguses maa sisse; lagi kaetud laudadega, seejärel kahekordselt palkidega, pealt kaetud mulla ja samblaga. Põrand laudadest. Sissepääs punkrisse umbes 7 meetrit pika kaeviku kaudu. Ukse vastasseinas on lae alla tehtud klaasitud vaateaken kõrgusega 30 cm ja laiusega 50 cm. Punkri sees avastati järgmist: Sissekäigu juures vasakus nurgas ukse kõrval seisis pliit-ahi, millel oli katel keeva liha- ja hapukapsasupiga. Paremasse nurka ukse kõrvale oli kaevatud veevõtuks kitsas kaev. Parempoolse seina ääres ukse lähedal oli kolm kotti jahuga, kogukaaluga 6-7 puuda, kottide kõrval 6 pudelit siirupiga sissetehtud marjadega. Riiulitel leiti majapidamisriistadest: 4 erineva suurusega alumiiniumtaldrikut, üks hakklihamasin, kaks alumiiniumplaskut, 6 erinevat lusikat, 4 tükki seepi, purgikeses umbes 50 mitmesuguse suurusega õngekonksu, 2 sõdurikatelokki, puust vann veega, milles oli leos paar pesu. Naela otsas rippus väike tattnina-lamp, kaks kööginuga, ümmargune vasest pesukauss, riiuleil oli pudelikestes ja paberisse keeratult terapipart, soodat, soola. Ahju kõrval oli tünn äsja sissetehtud kapsastega, suurusega umbes 6 ämbrit. Punkri esiosas oli põrandal 4 heintega täidetud aluskotti. Punkri sissekäigu juures paremal pool oli põrandal maas umbes 20 kapsapead. Erinevatest kohtadest punkri lähedalt umbes 15-20 meetri kauguselt leiti: maasse kaevatud tünn 50-60 kg sealihaga, piimanõu 20 kg lambalihaga, plekkpurk 4-5 kg sulatatud rasvaga. Tööriistadest leiti punkrist: kaks kirvest, üks saag, käsihöövel, naaskel, saapaliistud. Punkris seisis seina ääres kaks vintpüssi: üks SVT, teine Saksa. Püssid olid lahinguvalmis, laetud. Saksa ja Vene padruneid kotikeses ja padrunitaskutes umbes 300 tükki.

Relvad, osa toiduaineid ja bandiitide laibad on toimetatud SM Järvamaa osakonda, bandiitide poolt tapetud reamees Konsini laip oma väeossa. Punker, kapsad, osa liha ja mitmesugune muu kraam on ära põletatud, eelnevalt valati kõik üle petrooleumiga, mida punkri lähedal plekkpurgis oli 12 liitrit.“

Eesti metsavennad 1944–1957 (Tartu 2014, lk 185-188)