VS Paide rahvamaja

Paides asutati 1925. aastal komitee, mis pidi tegelema Vabadussõjas langenute mälestuse jäädvustamisega. Pikka aega käisid vaidlused, kas püstitada mälestusmärk või ehitada rahvamaja. 1926. aastal otsustati ehitada rahvamaja. Maakonnavalitsus oli ostnud äravedamiseks Pikaküla härrastemaja ja andis selle komiteele. Hoone võeti lahti ja veeti Paidesse. Nurgakivi panek oli 29.05.1927. Ehituse ajal muudeti hoone ruumiprogrammi ja ahiküte asendati keskküttega. Rahvamaja pidulik avamine oli 3.02.1929. Rahvamajas tegutses mitu seltsi: spordiselts Järvapojad, teatriselts Voog, karskusselts Idu jt. Hoones oli Paide kultuurimaja kuni 1987. aastani, kui sai valmis Järvamaa kultuurikeskus.

Järvamaa Muinsuskaitse Selts paigaldas 1989. aastal mälestustahvli: „Paide Rahvamaja. Püstitatud Eesti Vabadussõjas 1918.-1920. a langenud Järvamaa kangelaste mälestuse jäädvustamiseks. Avatud 3. veebruaril 1929. a.“.

Hooldamata ja viletsas seisus hoone anti 1992. aastal Kaitseliidu Järva malevale. Hoogsalt alanud remonditööd soikusid rahapuudusel. Mälestustahvel viidi hoiule Järva malevasse. 1997. aastal müüdi rahvamaja eraomanikule. Remont jätkus, osaliselt tehti maja korda ja heakorrastati ümbrust. 2005. aastal pandi majale tagasi mälestustahvel. 2023. aastal otsustas eraomanik rahvamaja lammutada ja selle kohale tuleb ostukeskus.

4.06.2023 toimus rahvamajaga hüvastijätmise ja väljapühitsemise tseremoonia. Hoonele 1989. aastal paigaldatud mälestustahvel võeti taas maha ja anti hoiule Paide kirikusse. Edaspidi on kavatsus mälestustahvlit eksponeerida samal krundil, et tähistada rahvamaja asukohta. Rahvamajal olnud Narva teatri mälestustahvel viidi Järvamaa muuseumisse.

Paide rahvamaja lammutati 2023. aasta juulis.

Seoses rahvamaja lammutamisega on taas hakatud arutama, et Paidesse tuleks püstitada „tõeline Vabadussõjas langenud Paide ja Järvamaa kangelaste monument“.

100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 216)

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 152)