Särevere

1941. aasta sõjasündmused tekitasid Türil ja ümbruskonnas väga raskeid purustusi. Türi hävingu tõi kaasa asjaolu, et pärast Punaarmee suurte väekoondiste purustamist piirilahingutes jäi Wehrmacht keset Eestit ootamatult toppama. Võitlused Türi pärast kestsid kaks nädalat, 18.–30. juulini 1941. Taanduv Punaarmee hävitas kõik, mida vähegi hävitada tasus: Riigi Ringhäälingu suursaatja, paberi- ja puupapivabriku, raudteesõlme, piimaühisuse tootmishooned, elektrijaama, Särevere kondenspiima- ja piimapulbritehase, piiritusvabriku ning sae- ja jahuveski, lisaks kõik maantee- ja raudteesillad linna lähemas ümbruses. Saksa ja Vene suurtükitules ja lennurünnakutes ning otseses lahingutegevuses hävis kümneid elumaju ja kõrvalhooneid, sageli tervete tänavate või kvartalite kaupa.

12. juulil 1941 lasid punaväelased õhku Särevere vesiveski tammi. 18. juulil, enne taandumist Säreverest, lasi Punaarmee õhku Särevere kondenspiima- ja piimapulbritehase, piiritusvabriku, elektrijaama, saeveski ja neli silda. Pool tundi hiljem jõudsid Säreveresse Saksa väed.

Kalle Grünthal. Sünged sõjapäevad Türil (Türi 2018, lk 122): Enne kui enamlased Säreverest lahkusid, jõudsid nad vähe aega enne sakslaste saabumist Särevere tööstused hävitada. Kuid neil oli väga kiire olnud. Kolm neist pole isegi suutnud õigel ajal eemalduda piiritusvabrikust, mille leegid ei olnud nende vastu ka põrmugi armulikud. Nende poolpõlenud laibad leiti vabriku juurest. Vabrikus oli olnud 22 000 liitrit piiritust. Kondenspiimatehases aga ei süttinud 4 laengut lõhkeainet, mille raskus oli ühel juhul 75 kilogrammi. Vabriku juhataja eemaldas lõhkemata tünnid. Selle agaruse tõttu olla 75% vabriku sisseseadest terveks jäänud. Hoone on aga hästi pihuks langenud ega pole sellest enam midagi asja. Särevere elektrijaamast ja saeveskist ei ole ka midagi säilinud peale kivimüüride. Sootuks on kadunud Särevere villatööstus ja jahuveski. Tuhk, kivirähk ja kõverdunud masinaosad annavad tunnistust paigast, kus on kunagi olnud heas korras tööstused.

28. juuli õhtul hakkas Nõukogude suurtükivägi tulistama Särevere alevikku. Koos ettevalmistava suurtükitulega ründas jalavägi, kellel tuli ületada kaks veetakistust – Pärnu ja Prandi jõgi. Vaatamata Punaarmee olulisele ülekaalule õnnestus Säreveres viibival sakslaste 50-mehelisel pioneeripataljoni allüksusel rünnaku all vastu pidada. Järgmise päeva hommikuks olid sakslased enamlaste rünnaku tagasi löönud. Kell 11 alustasid Punaarmee väeosad uut rünnakut Säreverele. Lõuna-paiku saabub sakslastele abi motoriseeritud kahurväe ja tankiküttide näol. Enne abi saabumist on Saksa suurtükivägi võtnud venelaste positsioonid ja jõgedevahelise ala tugeva tule alla, toetamaks kaitsel asuvat pioneeripataljoni allüksust. Pärast täiendavate Saksa jõudude saabumist on Punaarmee katse Türi tagasi vallutada lõplikult läbi kukkunud.

1941. aastal põles Särevere vallas 81 talu ja 150 talu said nii või teisiti kannatada.

Kalle Grünthal - Sünged sõjapäevad Türil (Türi 2018, lk 5, 16, 19, 101)