Türi lennuväli
Türi ümbruses on olnud kaks lennuvälja - 1,5 km linnast kagu pool Türi lennuväli ja 4,5 km lõuna pool Särevere lennuväli. Pärandkultuuri kaardirakenduses on nende kahe lennuvälja andmed kokku pandud. 1930. aastate lõpus olid Eesti Kaitseväe 3. lennuväedivisjoni kasutada alalised lennuväljad (Lasnamäe, Ülemiste, Jägala) ja väliaerodroomid (Lehmja, Kehra, Jäneda, Purila, Türi, Särevere).
Türi linnavalitsuses arutati lennuvälja asutamist 1933. aasta veebruaris. Asukohaks valiti Türi - Viljandi raudtee ja Särevere riigimõisa vahel olev ala - pinnas tugev, vajab vähe tasandamist, hooneid lähedused pole, võimalik lennuvälja vajadusel laiendada. Lennuvälja rajamist toetati kaitseväe eelarvest 9000 krooniga. Esimesed õppused Türi lennuväljal toimusid juba 1933. aasta märtsis.
Postimees 3.03.1933: „Kolmapäeval saabus Türile mitukümmend kaitseväe lennukit. Lennukid maandusid Türi uuele aerodroomile, mis hiljuti linnavalitsuse poolt töötatööliste abil korda seatud. Lennukeid on saabunud Tallinnast, Tartust ja mujalt.“
Päevaleht 3.03.1933: „Täna hommikul jõudis Türile kaitsevägede staabiülem kindral Tõrvand, et jälgida õhumanöövri käiku. Kindral saabus rongil, kuid lahkub täna õhtul lennukil. Manöövrite ajal kasutati esmakordselt meil omavalmistatud raadioseadeldist, mille abil manöövri staap on alatises ühenduses lennukitega. Raadio tegevus oli kõigiti rahuldav. Tännasilma küla juures tegi üks lennuk hädamaandumise. Lendur parandas rikke ja lennuk jätkas lahingtegevust. Õhtupoolikul oli nähtud ette mõned lõbulennud naiskodukaitse tegelastele, kelle hooleks oli manöövrist osavõtjate toitlustamine. Lennuõppusi kroonis ka suurepärane talveilm. Lennukite tegevus pakkus türilastele suurt huvi. Päev otsa piiras lennuvälja kuni tuhandepäine rahvahulk.“
Põhjakotkad 2. Eesti lennukid 1918. aastast kuni 1940. aastani (Külim 2015, lk 495)
