Türi raudteesild
1941. aasta sõjasündmused tekitasid Türil ja ümbruskonnas väga raskeid purustusi. Türi hävingu tõi kaasa asjaolu, et pärast Punaarmee suurte väekoondiste purustamist piirilahingutes jäi Wehrmacht keset Eestit ootamatult toppama. Võitlused Türi pärast kestsid kaks nädalat, 18.–30. juulini 1941. Vaatamata Saksa vägede kiirele edasiliikumisele oli Punaarmee jõudnud 13. juuliks siiski valmistada ette kaitseliini Türi ümbrusesse. Linna lähedale Telka metsa ja piki Türi - Viljandi raudteetammi ning Kõrgessaare mäe idanõlva jalamile Prandi jõe äärde oli rajatud välikindlustusi – laskepesi, kaevikuid ja blindaaže. Mõni kilomeeter linnast põhja poole paigutati kaugelaskekahurid, mille üks tulejuhtimispunktidest paiknes Türi kiriku tornis asuval kaardistamisplatvormil. Üritades raskendada vaenlase edasiliikumist oli Punaarmee juba 11. juuli öösel õhkinud enamiku Türi ümbruse sildadest.
13. juuli õhtul lasti õhku ka Türi - Viljandi raudteesild. Terved olid veel vaid kaks Säreverest Türile viivat maanteesilda tagamaks Viljandi suunalt taanduva 22. SARK motoriseeritud laskurdiviisi pääsu üle Pärnu ja Prandi jõe.
Kalle Grünthal - Sünged sõjapäevad Türil (Türi 2018, lk 84-85)
