Särevere elektrijaam
1941. aasta sõjasündmused tekitasid Türil ja ümbruskonnas väga raskeid purustusi. Türi hävingu tõi kaasa asjaolu, et pärast Punaarmee suurte väekoondiste purustamist piirilahingutes jäi Wehrmacht keset Eestit ootamatult toppama. Võitlused Türi pärast kestsid kaks nädalat, 18.–30. juulini 1941. Taanduv Punaarmee hävitas kõik, mida vähegi hävitada tasus: Riigi Ringhäälingu suursaatja, paberi- ja puupapivabriku, raudteesõlme, piimaühisuse tootmishooned, elektrijaama, Särevere kondenspiima- ja piimapulbritehase, piiritusvabriku ning sae- ja jahuveski, lisaks kõik maantee- ja raudteesillad linna lähemas ümbruses.
Särevere elektrijaam varustas Türit elektriga üle kümne aasta. 1939. aastal linna ja elektrijaama vaheline leping lõppes ja linn läks üle Ellamaa elektrivoolu kasutamisele. Türi linna elektrivõrgu üldpikkus oli selleks ajaks juba 12,8 km, abonente oli 684, tänavavalgustuspunkte 62. Linn tarvitas 1938/1939. aastal kokku 104 000 kW energiat. Põhjus, miks linn tarnijat vahetas, võis olla Särevere elektrijaama piiratud tootlikkus. Elektri tarbimise alal oli ette näha suurt tõusu. Samal 1939. aastal sai Türi linn omale tarvitajana juurde Türi piimaühingu, mille nõudlus üksi oli juba 30 000 kW.
12. juulil 1941 lasid punaväelased õhku Särevere vesiveski tammi. 18. juulil, enne taandumist Säreverest, lasi Punaarmee õhku Särevere kondenspiima- ja piimapulbritehase, piiritusvabriku, elektrijaama, saeveski ja neli silda. Pool tundi hiljem jõudsid Säreveresse Saksa väed. Särevere elektrijaam taastati väga kiiresti ja juba detsembri alguses anti taas voolu Türi linnale. Särevere saeveski varemed ühes elektrijaama omadega on tänapäeval Pärnu jõe vasakul kaldal vaadeldavad.
Kalle Grünthal - Sünged sõjapäevad Türil (Türi 2018)
