Jõgeva (Eristvere) vallamaja

1941. aasta suvel varjasid end arreteerimise eest metsas Kaitseliidu Jõgeva ratsakomando pealik kapten Karl Tiiman koos oma vanema poja Üloga, Siimusti algkooli juhataja, Kaitseliidu Jõgeva malevkonna pealik 1931-1934 Mart Uus jt. Sõja puhkedes liitus nendega 12 kutsealust.

3.07.1941 otsustati tulla metsast välja. Kapten Tiimani juhtimisel hõivati Siimusti savitööstus ning vahistati kohalikud punased. Ööl vastu 4. juulit vallutati Jõgeva vallamaja. Valla täitevkomitee esimees vahistati ja hukati. Nendel päevadel said metsavennad saagiks Punaarmee sõidu- ja veoauto, bensiini tankauto ja kaks mootorratast, samuti relvi ja laskemoona. Otsustati vallutada Jõgeva linn. 7. juulil saabus aga Jõgevale neli bussitäit hävituspataljonlasi, neid võis olla üle saja. Et säästa kodusolijaid vaenlase kättemaksust ning vältida hoonete põletamist, taandusid partisanid Niinesaare metsa. Sinna jäädi laagrisse.

Jõgeva vallamaja oli Painkülas endises Eristvere kõrtsis. Kõrtsihoone ehitati ümber vallamajaks 1894. aastal. Pärast Teist maailmasõda kolis omavalitsus Jõgeva linna. Vallamajast sai kolhoosi kontor. 1990. aastate alguses hoone erastati ja 2005. aastal lammutati. Vallamajas 1923. aastal avatud Vabadussõjas langenute mälestustahvel leiti 1994. aastal hoone keldrist ja taasavati 2001. aastal Jõgeval Suure ja Puiestee tänava ristmikul.

Janek Varblas - Jõgeva muutuste tuules (Argo 2013, lk 36)

Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 227)

• Herbert Lindmäe - Suvesõda Tartumaal 1941 (Tartu 1999, lk 108-112)
• Pärandkultuur - Eristvere vallamaja