IIMS Kasepää mälestuskivi
1941. aasta suvel hukkasid hävituspataljonlased Kasepääl 36 inimest. Nende mälestuse jäädvustamisega tegelesid vennad Ülo ja Jüri Kraft. Mahalaskmise kohal oli prügihunnik. 1990. aastal istutasid Jüri Kraft, tema poeg Märt, vend Ülo ja tema tütar Mari Kasepää vallamaja vastas asuvale hukkamispaigale esimesed tammed. 1992. aastal paigaldati puidust rist. 1996. aastal suur põllukivi, millel tahvel: „5. VII 1941 23. VII 1941 Oma kodu eest süütult hukatuid mälestab Kasepää valla rahvas /24 nime/“. Kaks aastat hiljem, kui olid selgunud veel 11 hukatu nimed, taheti kivile lisada teine tahvel nende nimedega. Ootamatult tekkis vastasseis vallavalitsusega, kes ei andnud luba tahvli panekuks. Keeldumist põhjendati vajadusega nimesid kontrollida või soovimatusega mitte õhutada rahvastevahelist vaenu, ka ei sobivat tahvlile metsavend Aleksander Raudtitsi nimi, kes ise oli inimesi tapnud. Külarahva arvates oli asi lihtsalt selles, et Kasepää vallas on vene rahvas enamuses ja kui vallavanem ja volikogu esimees tahavad võimul olla, peavad nad vene rahva pilli järgi tantsima.
Lõpuks 2011. aastal lisati mälestuskivile teine tahvel, vahepeal oli lisandunud veel üks nimi: „II maailmasõja aegse punaste veretöö ohvrid /12 nime/“. Mahalastust tuntuim on Omedu piirivalvekordoni ülem Eduard Saarepere, 1935. aasta maailmameister laskmises.
