Saare vallamaja
Herbert Lindmäe. Suvesõda Tartumaal 1941: „Metsavennad otsustasid hõivata Saare vallamaja, kus pidi olema vintpüsse. 3. juulil tulid kogunemiskohta Saare poe juurde 14 metsavenda. Samas vangistati kohalik miilits, viinapoes võeti kinni Saare valla täitevkomitee esimees. Metsavennad sõitsid jalgratastel vallamaja juurde. Seal olid Aleksander Ingel ja Artur Kriisa juba heisanud vallamaja lipuvardasse sinimustvalge lipu. Võeti üle telefonikeskjaam. Telefonivalvesse jäi Vassevere 4-kl kooli õpetaja, puujalaga invaliid G. Raudsepp. Peagi teatas metsavend H. Haugas Vassevere koolimajja jäetud vahipostilt telefonitsi vallamajja, et vallamaja poole sõidab mitu veoautot ja mootorratast tšekistidega. Metsavennad asusid maanteekraavis ahelikku. Kui vastane oli neist möödumas, avati ootamatult püssituli. Hävituspataljonlased tulistasid vallamaja, segaduses arvati, et metsavennad on seal. Kui punased tõusid vallamaja ründama, tabas neid küljelt antud kogupauk. See reetis metsavendade positsiooni, ja vastutuli koondati juba nende pihta. Laskemoona lõppedes olid metsavennad sunnitud taanduma. Metsavendadest langes kaks ja haavata sai kaks. Hävituspataljonlased tapsid ka vallamajas telefonivalves olnud G. Raudsepa.
25. juulil oli Saare valla metsavendadel Kaiu järve äärsetes metsades võidukas lahing Punaarmee väeosaga. Metsavendadest sai haavata Herman Soosu. Samal päeval jõudsid Saare valda Saksa sõjaväeüksused. Moodustati Omakaitse.“
Kääpa külas asuvas Saare vallamajas tegutses valla täitevkomitee kuni 1950. aastani. Hiljem oli hoones Saare kooli internaat, õpetajate korterid, sidejaoskond. 1999. aastal avati vallamaja ees mälestuskivi „Kommunismiohvrite mälestuseks 25. III 1999“. Alates 2004. aastast on endises vallamajas kultuuri- ja turismikeskuse Kalevipoja Koda varakamber.
Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 270)
