IIMS Mustvee ühishaud

Ühishauda Mustvees Peipsi järve kaldal, vanausuliste kiriku mahajäetud surnuaiale hakati matma juba 1944. aasta sügisel. Raudtee tänava piirkonnast kaevati välja 53 laipa, suveaiast leiti 18 madruse säilmed. Hiljem toodi ühishauda langenuid Lohusuust, Avinurmest ja Torma kandist. Pikka aega oli ühishaua koht tähistuseta, vaid kohalikud teadsid seda. Alles 1973. aastal paigaldati matmiskohta skulptor Elmar Rebase loodud pronksist skulptuur „Leinav neitsi“. Skulptuuri ees on kaks graniidist tahvlit venekeelse tekstiga: „Погибшие в Великой Отечественной Войне в окрестности Муствее /18 nime/ 241 неизвестных солдат“ ja „Полковник Муравьев“. Skulptuuri ette on hiljem lisatud malmist rist. Eesti NSV Sõjakomissariaadi andmetel on Jõgeva rajooni ühishauda nr 6 Mustvees maetud 262 punaväelast, nende seas ka hispaania lendur Benito Agirre.

Punaarmee lendur Benito Agirre hukkus 8.03.1944 Peipsi järve kirdenurga piirkonnas toimunud õhulahingus. Nõukogude versiooni järgi sai Agirre lennuk 9.03.1944 saksa õhutõrjekahurite tulest vigastada ja tegi hädamaandumise Peipsi järve jääle. Tekkis tulevahetus omakaitsega ja vältimaks vangilangemist, lasi Agirre end maha. Kui keegi Lohusuu kalmistult Mustvee vennashauda tõesti ümber maeti, siis ei olnud see Agirre, vaid hoopis 6. veebruaril hukkunud nõukogude lendur, kes sel päeval Lohusuu juures hädamaandus. Lugu Agirre ja Mustvee seostest rajaneb pelgalt eksitustel.

Mustvees on temanimeline tänav. Algselt kandis Mustvee tänav vene kirillitsas nime, mille translitereerimisel saadi praegu tänavasiltidel seisev nimekuju „Benito Agirre“. 2002. aastal selgus, et tegelikult oli baski päritolu lenduri korrektne emakeelne nimi Inazio Agirregoikoa, hispaaniapäraselt Ignacio Agirregoicoa Benito, kusjuures Benito on teine perekonnanimi. 2024. aasta veebruaris algatas regionaalminister Madis Kallas Benito Agirre tänava ümbernimetamise Silla tänavaks, kuna vald ei olnud tänavanime muutmist pidanud põhjendatuks.

Riigikantselei punamonumentide töörühma hinnang (23.11.2022) RKTH111: „II maailmasõjas hukkunute ühishaud. Tegemist on neutraalse hauatähisega.“

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 248)