Põltsamaa Hans Kulli haud

Terve sajand elati Eestis teadmisega, et Eesti vabaduse eest langes esimesena Tallinnas 24.02.1918 Rannavärava lahingus Johann Muischneek (Jānis Muižnieks). Alles 2018. aastal selgus, et tegelikult tuleb esimeseks Eesti eest langenuks (mitte esimeseks Vabadussõjas langenuks) lugeda Hans Kulli. 2021. aastal leiti tema haud Põltsamaa kalmistult. Massiivsel punasest graniidist hauatähisel on tekst „Dr Jaan Kulli perekond, [isa] Jüri, [onu] Hans“. Rünno Savirile teadaolevalt ei ole aga kedagi peale Hans Kulli sinna maetud, sest doktor Jaan Kulli perekond küüditati 1941. aastal Siberisse ning sealt keegi ei naasnud. Hansul ja tema abikaasal Juliel lapsi ei olnud. Osa Hans Kulli sugulastest põgenes sõja ajal läände, nende järeltulijad elavad Rootsis, kuid side Eestiga on neil kadunud.

21.02.1918 võttis Hans Kulli koos kaaslastega Võrus tunniks ajaks võimu üle. Kuid korraldamatuse tõttu läks punastel korda neist jagu saada ja Kulli koos teistega pandi Võru vangimajja. 24. veebruaril päästsid vabaduses olnud kaaslased nad vabaks. Neid oli 15–20 meest, kes haarasid relvad ja kiirustasid Petseri ja Paju tänava kanti, kust kuuldi tulistamist. Kusagil seal sai Kulli ainsana meestest pihta ja toimetati haiglasse, kus ta samal õhtul kell 17 suri. Tallinnas polnud Elektrijaama lahing, milles Muischneek 24. veebruari õhtul haavata sai, veel alanudki. Pealegi suri Muischneek alles 25. veebruaril.

Ajaloolise tõe seadsid jalule Ain Krillo ja Mati Strauss, Hans Kulli haua leidsid Rünno Savir ja Robin Martti Lääts.

Hans Kulli sündis ajaloolise Viljandimaa alal, praeguses Põltsamaa vallas Kebja talus 1883. aastal. Elutee viis ta Võru linna, kus ta 1911. aastal avas kino Saturn. 1944. aastal sõjategevuse käigus põles kinomaja maha ning selle asemele ehitati 1949. aastal uus kino, mis kandis samuti nime Saturn. See maja on Võrus tänaseni alles, aadressil Tartu tänav 37.