1. Eesti Polgu staap Haapsalus
Rohukülas laevadelt maha laaditud vene madrused ja sõdurid tekitasid 17.-18.oktoobril 1917 Haapsalus pingelise olukorra. Sadade kaupa valgus Rohukülas laevadelt maha Hiiumaalt, Muhumaalt ja laevalt Slava põgenenud sõdureid ja madruseid, kelle jaoks Eesti oli kohe-kohe sakslaste kätte langev maatükk. Seetõttu tuli hävitada ja kaasa võtta nii palju materiaalseid väärtusi kui võimalik. Raudteejaamas nõuti endi viivitamatut edasisaatmist Venemaa poole, ähvardati jaama administratsioon maha tappa, süüdistades jaamaametnikke äraandmises ja sakslaste poole hoidmises. Lisaks lubati kogu Haapsalu maha põletada, linnas rööviti ja tarvitati elanike kallal jõhkrat vägivalda. Otsene käsk oli kas õhku lasta või süüdata Haapsalus asuvad mereväe laod ja raudteejaam. Olukorra päästis Haapsalu piirkonna ranniku kaitse ülemaks määratud polkovnik Tõnissoni ja Eesti Polgu otsustav tegutsemine. Kõikjale linna ja selle ümbrusse paigutati Eesti polgu osad, kes asusid valvama tähtsamaid objekte ja patrullima linna tänavatel. Raudteejaama komandandiks määratud alamleitnant Pint suutis päästa ainulaadse arhitektuuriga Haapsalu jaamahoone, suunates kuulipildujatule ähvardusel lahkuvatesse rongidesse Slava madrused, kes seda süüdata kavatsesid.
1. Eesti polk paiknes Haapsalu linnas ja Lääne maakonnas 3. oktoobrist 1917 kuni 11. aprillini 1918.
